Põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste või muude veendumuste, samuti varalise või […]
Põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste või muude veendumuste, samuti varalise või sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kõigil õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid seadusega võib seda õigusest kitsendada.
Kaupade ja teenuste pakkuja ei tohi kaupa või teenust avalikkusele pakkudes inimesi ebavõrdselt kohelda rahvuse, rassi ja nahavärvuse ega soo sh lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu. See on sätestatud võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seadusega.
Otsese diskrimineerimisega on tegemist, kui inimesega ei sõlmita üürilepingut näiteks tema rahvuse või emakeele või laste olemasolu tõttu. Samuti on diskrimineerimine, kui üürileandja teatab avalikult, et eluruumi ei üürita teatud rahvusest või emakeelega inimestele või, kui üürileandja annab kinnisvaramaaklerile korralduse mitte anda tema korterit üürile muust rahvusest või lastega inimestele. Maakleril pole kohustust ebaseaduslikke korraldusi täita.
Põhjendatud on enne üürilepingu sõlmist kontrollida, kas tulevane üürnik viibib Eestis seaduslikult (nt kas tal on viisa, elamisluba vms). Kuid ka sel juhul tuleb silmas pidada, et üürnikule esitatud nõue oleks õiguspärane ega tooks kaasa kaudset diskrimineerimist.
Üürisuhete alus on õiglane leping, milles on kirjas poolete õigused ja kohustused. Üürileping on aluseks riigi ja omavalitsusega suhtlemisel sh elukoha registreerimisel ja toetuste taotlemisel.
Kui üürile antakse tuba või tube eluruumist, milles üürileandja ja/või tema pereliige samuti elab, siis on üürileandjal laiemad õigused valida üürilisi nii, et kõigi ühes eluruumis elavate inimeste privaatsus on tagatud. Näiteks ei ole diskrimineerimine see, kui vanaema rendib oma kahetoalisest korterist välja ühe toa ainult üksikule naisterahvale.
Olgem mõistvad nende üürnike suhtes, kes eesti keelt ei valda. On arusaadav, et üürisuhtes tuleb üürnikul ja üürileandjal üksteisega suhelda, kuid riigikeele oskuse puudumise saab hea tahtmise korral lahendada tõlgi või mobiilirakenduse abil.
Lemmikloomadega üürilise välistamine keelatud ei ole, kuid proovige hoida avatud ja mõistvat suhtumist ka nende suhtes.
NB! Diskrimineerimine on keelatud ja karistatav. Lisaks võib diskrimineerija saada ka rahalise nõude diskrimineerimisest tekkinud kahju leevendamiseks.
