Avalik sektor on pidevalt kurtnud, et erasektor tõmbab neilt inimesi ära, pakkudes kõrgemat palka ja paremaid tingimusi. Riigiametitesse kandideerijad saavad sageli teistsuguse kogemuse. Liiga tihti kuuleb töökohataotleja vastust, et olete küll tubli ja võimekas, aga puudu on töökogemus avalikust sektorist või et te ei sobi riigiasutuses töötama.
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta kinnitab, et ka tema laule jõuab aeg-ajalt kurtmisi nagu piiraks avalik sektor väljaspoolt tulevaid inimesi. «Selliseid küsimusi on olnud, järelikult on inimestel tekkinud selline tunne,» rääkis Pakosta. Ta selgitas, et tegelikult on tööandjal kohustus võtta tööle kõige parem kandidaat ja kui tegemist on juhiga, siis pole tähtis, kust juhtimiskogemus on saadud. «Avalikus sektoris töötavad inimesed maksumaksja raha eest ja maksumaksja heaks ning kui avalik sektor tõrjub erasektorist tulevaid inimesi, pole see ilmselt kõige otstarbekam maksumaksja raha kasutamise viis.»
Eesti ühe suurema tööandja, Tallinna linnavalitsuse personalijuht Vilve Raik rääkis, uute inimeste palkamisel lähtutakse eelkõige nende oskustest ja väärtustest. «Küll oleme aga näinud seda, et kui avalikku sektorisse tuleb tööle inimene, kes on siiani töötanud ainult erasektoris, siis ta eeldab sageli kiiremat asjaajamist. Riigis ja kohalikes omavalitsustes on aga mõned protsessid aeglasemad – rohkem on läbi rääkimisi ja kooskõlastusi. Just seetõttu ei pruugi paljudele töö avalikus sektoris sobida,» sõnas ta. Raik täpsustas, et mõni inimene lihtsalt soovib teistsugust töökultuuri ja on seetõttu lahkunud tagasi erasektorisse.
Vastates küsimusele, miks mõnes linnaametis on küll konkurss, aga pärast palgatakse ikka inimene omast majast, vastas Raik, et oma töötajatel on samuti õigus kandideerida.
Väljaspoolt kandideerijate jaoks on kummastavad ka mõned riigisektoris esitatavad nõuded. Erasektoris haldusspetsialistiks kandideeriv inimene endast tavaliselt videot tegema ei pea, riigitööle minnes võib seda juhtuda. Just selline nõue on sotsiaalkindlustusametis. Ameti personalijuht Karina Madise sõnul hinnatakse CV põhjal selliseid kvalifikatsiooninõuded nagu haridus ja kogemus, aga isiksus ei pruugi sealt välja tulla. «Siis palume kandidaadil, teha endast video,» lausus ta.
Riigisektoris räägitakse palju sobimisest ametnikukus. Ka Harku valla personalijuht Maire Enok kinnitab, et nemadki vaagivad, kas inimene on piisavalt pädev nende mõistes. «Me hindame, kas inimene saab tööga hakkama ja kas ta isikuomadustelt sulandub meie keskkonda,» lausus ta.
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta selgitab, et inimesel alati õigus alati küsida, miks ta valituks ei osutunud. «Meil on seadustega pandud tööandjale kohustus anda seletusi ehk siis inimene, kes ei osutunud valituks, võiks saata tööandjale kirjaliku päringu, tehes seda võrdse kohtlemise seaduse paragraaf 7 alusel ja paluda selgitada, ega teda ei ole halvemini koheldud. 15 tööpäeva jooksul peab tööandja andma selgituse, mille poolest oli valituks osutunud kandidaat parem, kui see, kes päringu saatis. Oluline on, et kui tööandja ei vasta päringule, võtab ta halvemini kohtlemises omaks,» rääkis Pakosta. Ta täpsustas, et tööandjal on võimalik selgitada, mille poolest oli valitud kandidaat parem.
Allikas: Postimees
Avaldatud: detsember 22, 2021
