Tööandjatele mõeldud seminaril selgitati, et otstarbekas oleks paika panna ettevõtte väärtused ja põhimõtted, et töökoht saaks olla muu maailmas toimuva suhtes kui oaas. Konfliktide ennetamine eos on tõhusam kui pärast nende rahustamine.
Advokaadibüroo Sorainen korraldas eelmise nädala neljapäeval, 17. märtsil veebiseminari „Ukraina sõda ja pinged töökeskkonnas”, kus said sõna mitmed oma valdkonna spetsialistid.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta selgitas, et võrdse kohtlemise üldpõhimõte ei ole ajas kuigi palju muutunud ning meiegi põhiseadusega on määratletud, et rahvuse tõttu ei ole lubatud kedagi halvemini kohelda. Pakosta aga lisas, et eraldiseisev mõiste seejuures on rahvas. Nii näiteks Venemaa Föderatsiooni elanike kohta võib halvasti rääkida ka avalikult, kuna rahvas kui selline ei ole erikaitse all olev tunnus. Seejuures venelaste kui rahvuse halvustamine lubatud ei ole. Erinevus rahvuse ja rahva puhul on see, et rahvus on midagi sellist, mida inimene ise muuta ega valida ei saa, aga rahvas on seotud konkreetse riigi või riigikorraga, mille loomisel saavad inimesed kaasa rääkida või ka näiteks valida mitte elada selles riigis või riigikorra all.
Pakosta soovitus tööandjatele konfliktide ennetamiseks oli kokku leppida organisatsiooni väärtused ja põhimõtted ning teha need oma töötajatele kirjalikult teatavaks. Pakosta julgustab tööandjaid lisama oma töökorralduse reeglitesse punkte, mis sätestavad näiteks, et ettevõttes hoidutakse vihkamise, vägivalla, diskrimineerimise õhutamisest või et kõik meie töötajad on väärtuslikud, olenemata nende emakeelest ja rahvusest.
Teatavasti ei tohi inimesi diskrimineerida ka nende veendumuste või vaadate pärast. Pakosta on varem ajakirjanduse vahendusel selgitanud, et sõjaõhutamine ei lähe poliitiliste vaadete alla, öeldes, et agressioon teise riigi vastu ja rahumeelsete elanike tapmine ei ole poliitika ega veendumus. Pakosta sõnul on poliitiliste veendumuste kaitse vajalik, et tagada demokraatia, aga sellega ei saa samas õigustada inimsusevastaseid kuritegusid.
Kuritöö ja karistus
Advokaadibüroo Sorainen partner, vandeadvokaat Norman Aas kinnitas samuti, et sõjapropaganda ei ole lubatud ning võib teatud juhtudel kaasa tuua kriminaalkaristuse. Ta selgitas, et keelatud on sõjale või relvajõu kasutamisele üleskutsumine. Venemaa Föderatsiooni sõda Ukraina vastu on Aasa sõnul vastuolus rahvusvahelise õigusega ja selle propageerimine on kuritegu. Samal ajal aga, kuna Ukraina kaitsesõda on seaduspärane, ei ole sellele üleskutsumine ebaseaduslik.
Praegu leviva z-märgistuse kohta tõdes Aas, et sõjategevust otseselt või kaudselt propageeriva sümboolika kasutamine ei ole Eestis seadusega keelatud. Küll aga saavad tööandjad põhjendatud juhul keelata sarnaste nähtavate tunnuste kandmise töökohal.
Kuigi ka avalik vaenuõhutamine on keelatud, on Aasa sõnul selle eest inimese vastutusele võtmine Eestis väga piiratud. Kriminaalõiguslik tagajärg saabub üksnes juhul, kui õhutamisega kaasneb reaalne oht isiku elule, tervisele või varale.
Töötajaid tuleb kuulata
Mida aga teha, et asi ei läheks üldse nii kaugele, et peaks mõtlema, kas kedagi tuleks krim inaalselt karistada? Psühholoog professor Tõnu Lehtsaar ütleb, et tuleb probleemidega tegeleda eos. Nii ei kujune rahulolematusest vastasseis, mis lõhestab kogu töökollektiivi.
Tema soovitus on konflikte eelkõige vältida, asudes olukorda lahendama kohe selle tekkides. Lehtsaar selgitas, et konflikt areneb algsest rahulolematusest, mis hakkab hõõguma ja lõpuks lahvatab ning eskaleerub. Kui konflikt hakkab töökeskkonnas hõõguma ja eskaleerub, takistab see töötegemist ning lõhub ära kogu töökeskkonna kliima ning võimendab teisigi omavahelisi pingeid.
Psühholoog soovitab ettevõtte juhtidel teadvustada oma töötajate pingeid, mis sest, et see on ebamugav. Samuti tuleks erilist tähelepanu osutada neile, kes mingis küsimuses kujunevad võtmeisikuks või arvamusliidriks. „Tuleb väga palju kuulata. Tunnetega toimetulekuks on vaja neid välja elada,” rääkis ta.
Lehtsaar julgustab tööandjaid sõlmima töötajatega kokkuleppeid. Nii näiteks võib asjakohane olla kokkulepe, et teatud teemasid töökohal ei arutata. Saab kokku leppida, et tööl olles ollakse eelkõige kolleegid, suheldakse lugupidavalt. Töökohast võiks kujuneda teatud mõttes oaas.
Kui kokkulepped ei toimi, nendest astutakse pidevalt üle ja konflikt tahab eskaleeruda, ei pruugi aidata muu kui vaid jõuline sekkumine. See võib tähendada näiteks töötajate eraldamist, eri ruumidesse tööle paigutamist, aga ka lepitaja kutsumist ning äärmuslikul juhul töötaja vallandamist. Igal juhul on lihtsam ja otstarbekam selliseid olukordi vältida ning esile kerkinud probleemidega kohe tegeleda.
Allikas: Raplamaa Sõnumid
Avaldatud: märts 24, 2022
