Kallimate lasteaia huviringide eest tuleb välja käia 40-50 eurot kuus 30-40 minuti eest nädalas. Ja mis tunne on siis vanemal järjekordse lasteaia stendile tekkinud kuulutuse ees seistes kuulda: “Emme, ma tahan sinna trenni minna. Ja sinna ringi ka!” Kuidas sa ütled lapsele, et jah, teised saavad, aga vot sina, kallis, ei saa!
Kas tuleb tuttav ette? Praegugi on paljude lasteaedade stendid kaetud reklaamide-registreerimislehtedega, mis kutsuvad lapsi judosse, laulma, tantsima, keraamikasse, robootikasse, inglise keelde, rahvatantsu, kannelt mängima, meisterdama ja kõikvõimalikesse muudesse kohtadesse, igaüks lisatasu eest muidugi. Lasteaia huviringidest on saanud eraldi äri, kus kallimate eest tuleb välja käia 50 eurot kuus 40 minuti eest nädalas.
“Meie lasteaias tutvustatakse laste huviringe lastevanemate koosolekul, aga registreerimislehed on rühma garderoobis seinal, nii et lapsed saavad ka ise sealt info kätte,” räägib Merli (32), kelle lapsed Mari (6) ja Roosi (4) käivad ühes tavalises lasteaias Tallinnas. Lisaks toredatele kutsuvatele postritele meelitavad lapsi trennid, kus käivad nende sõbrad või vanemad õed-vennad. Nii tuli ka Roosi ema juurde jutuga, et kuna tema sõber läheb võitluskunstide trenni, soovib temagi sinna minna.Vähe aega, palju raha
Pikemalt mõtlemata kirjutas Merli poja nime registreerimislehele – tore ju! Ühel õhtul, kui laps riietus alles, uuris ta kuulutust lähemalt ja sai jahmatuse osaliseks. “Lugesin sealt välja, et trenn on 40 minutit nädalas ja selle eest tuleb maksta 40 eurot kuus. Meie pere saaks küll rahaliselt sellega hakkama, aga see summa tundus siiski liig mis liig!”
Ta tõmbas poja nime maha, kuid keeruline oli teha lapsele selgeks, miks ta siiski sellesse trenni minna ei saa. “Selgitasin talle ausalt, et see maksab liiga palju raha, ja tegin ettepaneku vaadata koos, millistes ringides-trennides meie lasteaias veel osaleda saaks.” Valik oli suur ja lai! Kui näiteks pooltest osa võtta, võib lahke vanem lapse ringidele-trennidele kulutada 100–150 eurot kuus, tegi ta kiire kalkulatsiooni.
Õnneks leidsid nad muusikatunni, kus maksma peab vaid iga kohal käidud korra eest – üks tund on kolm eurot –, ning liikumistunni, kus on 15eurone kuutasu, millele lisandub iga osaluskorra eest kaks eurot. Need ringid on soodsamad sellepärast, et neid juhendavad lasteaia enda õpetajad. Merli sai noorema tütrega kokkuleppele ja Roosi käib nüüd neis. Vanem tütar Mari osaleb jalgpallitrennis väljaspool lasteaeda ja samuti muusikatunnis.Mõned saavad kommi
Et lasteaia huviringid toimuvad pärastlõunasel ajal, kui lasteaiapäev on veel täies hoos, teeb Marile siiski meelehärmi, kui osa sõpru rõõmsalt võitluskunstide trenni läheb ja tema maha jääb. Lisaks tulevad lapsed tagasi, kommid käes, sest treeneril on kombeks pärast trenni maiustusi jagada.
Merli arvates on selline asjade korraldus lasteaias põhimõtteliselt vale. Esiteks sellepärast, et see seab lapsed ebavõrdsesse olukorda. Enamik lapsi käiks meeleldi toredates ringides, selle asemel et rühmaruumi jääda, kuid see tähendab, et vanematel peab olema võimalus maksta need summad lisaks lasteaiatasule ja söögirahale. Tallinna elanikud küll munitsipaallasteaias söögiraha tasuma ei pea, kuid mujale, näiteks lähivalda sisse kirjutatud vanematele see ei kehti, samuti ei ole seda eelist teistes linnades.
Merlil kulub mõlema lapse trennide ja huviringide peale kokku üle saja euro kuus, millele lisandub lasteaia kohatasu. “Lasteaias on ju nagunii muusika- ja liikumistunnid, miks on vaja neid lisaks pakkuda, jääb mulle tegelikult arusaamatuks. Jah, on küll mugav, kui laps saab minna huviringi lasteaia majas ja jääb ära ekstra viimine, kuid küsimus on, kui palju huviringe lasteaialapse päevakavva üleüldse vaja on?” arutleb ta. Et mahajääjad end halvasti ei tunneks, peaksid huviringid lasteaias algama näiteks poole kuuest, kui enamik lapsi on koju läinud, pakub Merli lahenduseks.Probleemi ei näe
Lille (36) aga probleemi selles ei näe, et lapse lasteaiaajal toimuvate ringide eest lisa maksta. “On täiesti geniaalne, et lasteaed selliseid võimalusi pakub – mõni rohkem, mõni vähem. Kui peaksin last ise sageli napakateks kellaaegadeks keset päeva viima-tooma-saatma ja ikkagi sama kuutasu mujal maksma, siis pigem eelistan muidugi, et ta teeb seda lasteaia-ajal ja ma saan rahus tööd parem teha ja selle rahagi tasa teenida, selle asemel et pealinna pöörases liikluses mitu tundi tarimistele raisata nädalas.” Viieaastase poja emana ei näe tema probleemi 60 eurot kahe lisategevuse eest juurde maksta: “Üks on muusikaline, teine liikuv ja meil ongi kokkulepe, et ühe poolaasta kohta võib ta kaks valida, mida ta kenasti mõistab ja probleeme sellega ei ole.”
Lasteaiatee alguses lubas Lille lapsel rohkem neid valida, et leida meeldivad ja mõningatest sooviski laps ise peagi loobuda – ühes ei käinud piisavalt sõpru ja teises oli igav tema sõnul. Arukad tunni läbiviijad olid vastutulekud ja esimese paari katsetuse eest ka arvet ei esitanud Lillele. “Kui mõtlen oma tuttavatele, kes 15.30 kontorist lahkuvad, et sõita kodu lähedale lasteaeda, võtta laps ja siis viia ta tagasi kesklinna, et siis minna korraks tööle ja siis juba lapsele järgi 17.30ks kiirustada – ausalt, enne võiks mu laps jääda lisategevusteta, kuni on ise piisavalt vana nende vahet seiklema, ent sellist jama ma nädalast nädalasse küll ette oma ellu ei kujuta. Pigem olen südamest lasteaiale tänulik selle võimaluse eest.”
Liial (36) on kaks last, Trevor (5) ja Albert(3). Suurem käib kolmes trennis nädalas – robootikas, ujumises ja jalgpallis – ning väiksem kahes – tantsimises ja jalgpallis. Ainult ujumistrenn on pärast lasteaeda, ülejäänud lasteaia ajal. Robootika maksab 25 eurot kuus, jalgpall kahe lapse peale kokku 30 eurot. Tantsutrenn võtab 16 eurot kuus. Kuna nende kodune vald toetab perede spordi- ja huvitegevust, Liia meelest trennid kallid pole. Ta on valla otsusega, et kaks korda aastas makstakse ühe huviringi ja ühe trenni tasu 50% tagasi, igati rahul. Hea meelega tooks ta vaid vanuse piirmäära allapoole – toetust saab praegu viiendast eluaastast. Jalgpall on õnneks nooremale pojale 50% soodsam tänu sellele, et vanem vend käib sealsamas trennis.“Kindlasti on ka peresid, kus lapsed ei saa osaleda huvitegevuses, sest see hakkab vanemate rahakoti pihta. Vallad võiksid veelgi enam teha selleks, et raskustes ja väikese sissetulekuga perede lastel oleksid teistega samad võimalused,” leiab Liia.
Tema sõnul on lastele huviringe ja trenne vaja, sest kuigi liikumis- ja muusikatunnid on aia tunniplaanis olemas, siis vanem poiss huvitub väga jalkast ja robootikast, mida lasteaia tavaprogrammis pole. Seejuures peab lasteaialapsele kindlasti ka vaba mänguaega jääma.Ebavõrdne olukord
Võrdsete võimaluste volinik ja viie lapse ema Liisa Pakosta on Pere ja Kodu veergudel samal teemal vesteldes tõdenud: see, et lasteaiapäeva jooksul tasulisi huviringe pakutakse, on kahe teraga mõõk. “Kui lasteaed on niru ega suuda ise tagada laste uudishimule vastavaid mitmekesiseid õppimisvõimalusi, siis paksema rahakotiga vanem otsib neid juurde. Kui ta juba niikuinii võimalusi otsib, on lihtsam, kui ta ei pea sõidutama last ringi, vaid saab kõik asjad ühest kohast – lasteaiast.”
Liisa Pakosta sõnul kerkib niiviisi aga küsimus: miks üldse tekib olukord, kus lasteaed ei suuda tagada lapsele arenguks kõike vajalikku? Ta tuletab meelde, et seaduse järgi peab lasteaed seda lasteaiatasu eest pakkuma.
Tõsi, päriselu ja seaduste vahel on käärid. “Olen ka ise maksnud oma laste liikumisringi eest lasteaias,” tõdeb Liisa Pakosta. “Ehkki lasteaias oli palgal liikumisõpetaja, et näinud ma teda õues lastega möllamas. Küll oli eraldi liikumisõpetaja, kes lapsevanemate lisaraha eest lastega õues liikumismänge ja teatevõistlusi tegi. Algul ei soosinud ma emana seda, aga kui mu lapsed väga palusid, et nad ei taha oma rühma liivakasti veerel kükitada sellal, kui teised suurel platsil põnevaid mänge mängivad, koukisin raha kukrust välja. Ent need lapsed, kelle vanematel seda raha polnud, passisid ju ikka kurvalt liivakasti serval edasi…”
Kui lasteaeda tuli teater ja lapsed, kelle vanemad polnud pileti eest maksnud, viidi eraldi ruumi, ei pidanud Liisa Pakosta närv vastu ja ta palus lapsi mitte lahterdada. “Tulemuseks oli, et lasteaed loobus teatrite küllakutsumisest – mis on siiski parem kui jagada lapsi stiilis “sina vaatad, aga sina ei tohi, sest su emps pole maksnud”.” Ta leiab, et õige lahendus oleks, kui keset päeva lasteaias käiva teatri ja huviringide kulud kaetaks vanemate makstava kohatasuga.
Liisa Pakosta hinnangul on lasteaia põhiülesanne anda lapsele teadmised, oskused, vilumus ja käitumisnormid, et koolis edukalt hakkama saada. Kui selle asemel suunatakse laps tasulisse eelkooli, huviringi või trenni keset päeva sealsamas lasteaia ruumides, loob lasteaed ebavõrdsust. “Lasteaedade olemasolu üks ühiskondlikke õigustusi peaks just olema aidata järele vaesematest peredest lapsi,” räägib Liisa Pakosta. “Selle eesmärgi jaoks annavad kõik maksumaksjad oma panuse.” Tuleb aga tõdeda, et tegelikult on risti vastupidi – väiksemate rahaliste võimalustega pere laps jääb kõrvaltvaatajaks…
Lasteaialapsele pole trenn hädavajalikHeily Leola, Tartu Helliku lasteaia vanemõpetaja
Olen seda meelt, et käia trennis trenni pärast on koolieelses eas mõttetu. Laseme lastel pigem mängida ja nautida aega sõpradega. Teinekord on trenni kiirustav laps õnnetu, sest tahaks pärastlõunal aias teiste lastega edasi mängida, aga peab juba ära minema.
Me korraldame rühmas nii palju põnevaid tegevusi, et lasteaiapäev on piisavalt sisukas ka eraldi huviringideta. Ma näen trennis käimisel mõtet, kui tegu on valdkonnaga, millega tulebki varakult alustada, näiteks iluvõimlemine või ballett, või kui lapsel on tõesti mõnes valdkonnas silmanähtavalt potentsiaali ja on tähtis seda annet edasi arendada. Siis ongi mõistlik valida pigem selline trenn, mis asub väljaspool lasteaiamaja ja kus käivad koos kõik sellest ühest alast huvitatud või selles vallas andekad lapsed.
Avaldatud: september 3, 2020
