Eesti inimestest elab 70% korterites. See andis tihedalt tunda epideemia ajal ja ängistab igal suvel, eriti laste ja noortega peresid.
Kaasajal ei ole korteris noorel vemmeldaval verel ohjeldamatu vaba ajaga suurt midagi peale hakata väljaspool nutiseadmete lummust. Mängu-uurija Astrid Tuisk on tõdenud viimase aja suurimaks lapsepõlvemuutuseks vanemate poolt laste aja täiesti täis organiseerituse. Kui lapsevanem, õpetaja või treener ülesandeid ei jaga, on noor inimene segaduses. Ta on harjunud etteantud ülesannetega. Kaheksaks kooli, siis kolm korda rohkem koduseid ülesandeid kui Soome õpilastel, otsa huviharidus.
Töötavatel vanematel on aastas kuu puhkust, ainuüksi suvine koolivaheaeg on sellest kaks kuud pikem. Laagrid maksvad nii palju, et üle ühe nädala nendega suve ei sisusta. Rohi pole ka enam sama roheline kui vanasti. Tänased keskealised rohisid, kittisid, värvisid, lihvisid, ladusid puuriitu, hööveldasid, tapeetisid, rassisid põllutöödel ja nii edasi. „Kui palusin viienda klassi poisil ulatada saag, siis küsis ta nõutult, et mis asi see on,” kirjeldas tunnustatud tööõpetaja Jürgo Nooni tänaste noorte kogemust. Seda on vist vanem põlv sageli märganud – et kui on vaja arvutiekraanile korda luua, siis pole lastest asjatundlikumaid. Kui aga on vaja nööp ette õmmelda või aeda värvida, siis tundub ülesande raskus noortele endile raskem kosmoseraketi ehitusest.
Seepi keeta oskad?
Tõenäoliselt mõtiskles ka minu vanaema murelikult, et kas ilma seebikeetmise ja telgedel kudumise oskusteta minust üldse inimest saabki (hobi korras olen mõlemat siiski harjutanud). Aga nüüd on laste kodused tööharjutused sulanud kui juulikuine rahememm. Nõusid peseb üha sagedamini masin, tolmu imeb robot ja pestud kartulid tulevad poest kulleriga.
Klassikalistele kodustele ehk majapidamise ja perega seotud tegevustele kulub Eesti noortel päevas keskmiselt vaid 1 tund ja 20 minutit. Osad lapsed teevad ka suvel usinasti trenni, harjutavad pillimängu, kasutavad omavalitsuste pakutavaid tasuta huvitegevuse võimalusi ja laenutavad raamatukogudki tühjaks, teised aga löövad vanemate tööajal aega ekraanide taga surnuks. Pikk suvevaheaeg kasvatab paraku lastevahelist ebavõrdsust, mida sügisel õpetajad kogu jõu ja nõuga taas allapoole jääjaid järele aidates tasandama hakkavad.
Enim kaob matemaatika
Suvist teadmiste haihtumist kirjeldasid teadlased juba 1906. aastal. Kaasaja uurijad on leidnud, et suvel lahtub kõige enam matemaatikateadmisi, kaotused on suuremad madalama sissetulekuga perede lastel ning gümnaasiumiõpilastel. Tänavu suvel on ebavõrdsuse süvenemise periood topeltpikk, ehkki disatntsõpe oli kindlasti väiksemate kaotustega kui lihtsalt koolivaheaeg.
Poiste ja tüdrukute vahel suvises teadmistekaotuses vahet pole. Küll on aga suured erinevused selles, millist eeskuju lapsed kodutööde tegemises näevad. Iga päev tegelevad Eestis lastega 93% naistest ja 74% meestest. Süüa ja/või majapidamistöid teevad igapäevaselt 76% naisi ja 47% mehi. Mõlemal juhul oleme me muide Euroopa keskmisest naiste-meeste erinevusest helgemal poolel, näiteks Horvaatia, Bulgaaria ning Ungari mehed ei näi üldse teadvat köögi asukohta. Ka koolivaheaja pikkuses oleme me kolmekuulises juhtgrupis üldise arusaama kohaselt samuti helges pooles.
Ei lähegi vaja
Mitu asja kulgeb tänavu suvel üheaegselt – ebaharilikult pikk koolikatkestus, kriisi tõttu igasuguse ebavõrdsuse kasv, tööturu kiire muutumine, koroonakevadest tingitud vaimse tervise häirete sagenemine ning enneolematu ekraanitaguste istumistegevuste turupakkumine. Optimistina ütlen, et ega minusuguste nooruses õpitud asju täna tööturul eriti tarvis lähegi, pea kõik on tulnud uuesti õppida. Seega ei tarvitse suurt vahet tulla muust kui ajakasutuse harjumustest.
Noored on aga uskumatult ägedad kohanejad. Võib-olla on selles rohkem positiivset, et ebatavaliselt pikk igavlemisaeg nelja seina vahel kehutab mingeidki uusi tegevusi otsima, väljuma üleorganiseeritud ajakasutusest
Hukas nooruse pärast on muretsetud nii kaua, kui inimkonnal on kirjalikke allikaid säilinud. Loodetavasti saavad ka kõik tänased noored sügisel taas kooliga hakkama, ehkki selleks kulub õpetajatel kindlasti palju rohkem tunde kui varasematel septembritel. Kõige põnevam on aga see, milliste asjade pärast tänased noored endast järgmise põlvkonna pärast muretsema hakkavad. Sest seda ei kujuta me nii kiiresti muutuvas maailmas täna üldse ette.
Avaldatud: juuli 26, 2020
