Usuvabadus tähendab muuhulgas ka erinevate usutunnistuste ühetaolist kohtemist. Oletame, et MTÜ Jalgpallikirik registreeritakse ja tema põhikiri viitaks jalgpallile kui usulisele riitusele.
Kirikutele tehtud erandeid isegi väga kõrge nakatumisega Ida-Virumaal on põhjendatud usuvabadusega. Usuvabadus tähendab tõepoolest seda, et moslemeid ja kristlasi koheldakse ühtemoodi. Lisaks on inimestel õigus uskuda, kuulutada ja riitustega ülistada kasvõi lamedat maad või asutada usulahk, mille liikmetel on näiteks keelatud igasugune kokkupuude numbritega.
Muuhulgas viimasel põhjusel on kool ja kirik Eestis omavahel lahutatud nii, et riiklikus õppekavas ette nähtud teadmised ja oskused tuleb igal juhul selgeks saada.
See tähendab, et õpilastel on küll mõistagi õigus asutada numbreid täiesti eitav ususekt, mis peab igasugust arvudega kokkupuudet pärispatuks, ent matemaatika riiklik õppekava tuleb põhikooli osas kohustulikus korras ikkagi omandada.
Numbritaoliste sümbolitega kokkupuute vältimist saab usuvabadusena praktiseerida üksnes õppekava täitmisest ülejääval ajal. Sellisel õpiväljundite omandamise nõudel on õiguspärane eesmärk – kaasaegses ühiskonnaelus kuidagigi hakkama saamiseks on numbreid ja tehetest arusaamist siiski tarvis, vähemasti põhihariduse ulatuses.
Usuvabadust võib ohjata
Teisisõnu võib riik usuvabaduse praktiseerimist ohjata juhul, kui selleks on põhjendatud eesmärk ja eesmärgi täitmiseks valitud vahendid on piiravad vähimal võimalikul määral. See eeldab ka, et otsusele ollakse jõutut põhjaliku läbikaalumise tulemusena.
Näiteks võib olla piiramise põhjuseks vajadus kaitsta inimeste elu ja tervist, sest ka õigus tervise kaitsele on põhiõigus.
Nõndaviisi ei tulene usuvabaduse põhimõttest täielikku keeldu usutalitusi piirata. Küll aga tuleb piiramisel alati hinnata riive võimalikku meelevaldsust ehk seda, kas põhjus piiranguks on ikka asjakohane ja mõistlik ning proportsionaalsust. Ehk seda, kas legitiimse eesmärgi saavutamiseks valitud tee on just selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
MTÜ Jalgpallikirik
Usuvabadus tähendab muuhulgas ka erinevate usutunnistuste ühetaolist kohtemist. Seega oletame, et MTÜ Jalgpallikirik registreeritakse. Tema põhikiri viitaks jalgpallile kui usulisele riitusele. Sellisel juhul saaks esmaspäevast kehtima hakkava vabariigi valitsuse korralduse nr 440 (10.12.2020) kohaselt seda riitust läbi viia nagu teisigi statsionaarsete istekohtadeta avalikke jumalateenistusi ja teisi avalikke usulisi talitusi. Seda muidugi tingimusel, et järgitakse inimeste hajutamise nõuet ning tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.
Teine võimalus on jalgpallimänguks kasutada samas valitsuse korralduses antud luba treenguteks välistingimustes või treenida siseruumis maskiga.
Erisäte on Ida-Virumaa maakonna kohta, kus ei või viibida ja liikuda avalikuks kasutamiseks mõeldud spordiklubides ja muudes spordiobjektides isegi maski kandes. Miks on piiriks just 10 inimest, kui jalgpallimeeskonna suurus on 11 inimest, on riituseväline küsimus. Usutalitustele inimeste arvu piirangut seevastu seatud ei ole.
Kuidas tuleks talitada trenniväliselt niisama, rõõmu ja tervise pärast jalgpalli mängimisel, jääb õues liikumise üldiste Terviseameti juhiste, Kultuuriministeeriumi või ka lihtsalt terve mõistuse seletada.
Palvepausidest võib keelduda
Usuvabaduse kõrval on ka teisi tähtsaid õiguseid, näiteks õigus haridusele, eneseteostusele või ettevõtlusvabadusele. Erinevatel õigustel on erinev kaal.
Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et halvemini kohtlemise keelu tunnustel on ka põhiseaduses erinev kaal vastavalt sellele, kas need on inimese tahtest sõltumatud või mõnevõrra siiski tahtele alluvad.
Näiteks ei allu inimese tahtele tema sugu, perekondlikud kohustused või seksuaalne sättumus. Kui näiteks naiseks või meheks olemise tõttu, perekondlike kohustuste täitmise tõttu või seksuaalse sättumuse tõttu kasvõi kaudsete piirangute seadmise keeld on väga kindel, siis usutunnistuse ja veendumuste järgmisel arvestatakse, et need kaks kaitstavat tunnust on inimese enda tahtest siiski rohkem sõltuvad.
Ootamatult haigeks jäänud lapsega tuleb tegeleda sõltumata sellest, kas sa tahad või ei taha. Usutunnistuse ning veendumuste järgimise viis on aga laialdase arusaama kohaselt mõnevõrra siiski muudetav.
Näiteks võib ette kujutada olukorda, kus töötajad töötavad tükitöö alusel tootmisliinil, mille käigus hoidmiseks peab igaüks oma tööosa nõuete kohaselt ära tegema. Juhul, kui üks töötaja soovib kindlatel kellaaegadel tööd katkestada palvetamiseks ja teised kolleegid ei ole sellega nõus, kuna kaotaksid palgas, ja puhkepauside ajast palvetamiseks ei piisa, siis ei pea tööandja töökorraldust muutma, vaid võib pakkuda palvetada soovivale töötajale teist tööd ja kui seda pakkuda ei ole, siis saab nõuda liinitöö jätkumist.
Kui aga ühe töötaja last tabab ootamatu terviserike ja ta peab töölt lapsega tegelemiseks lahkuma, siis peab tööandja seda lubama ja töö vastavalt ümber korraldama, panemata lapsevanemat sealjuures kuidagi halvemasse olukorda. Sellise erinevuse põhjuseks ongi õiguste erinev kaal tulenevalt tahtele allutamise võimalustest. Loomulikult tuleb mõlemal juhul tagada igati inimväärikas kohtlemine, seda niikuinii.
Usuvabadusele lisaks on toodud põhjendusteks niinimetatud kirikuerandi lubatavusele ka kirikuhoonete head ventilatsiooni ja kirikute rolli kriisi ajal inimeste vaimse tervise hoidmisel.
Need on kindlasti olulised teemad ja tõenäoliselt õiged põhjendused – küll aga kerkivad samasse ritta kohe küsimused näiteks koolihoonete ventilatsioonist või kasvõi klassiruumide akende avatavusest tuulutamiseks ja alaealiste võimalusest saada arstiabi vaimse tervise murede korral.
Koolihoonete ja hooldekodude tervist hoidev ventileeritus, mis on kaasajal lisaks ruumide erakordsele kõrgusele tagatav ka muude vahenditega, ning takistuste kõrvaldamine arstiabi saamisel vaime tervise hoidmiseks väärivad otsekohe käiste üleskäärimist.
Allikas: https://bit.ly/3aboemy
Avaldatud: detsember 13, 2020
