Koroonaviiruse leviku takistamiseks peavad kõik pingutama ja politsei kontrolli mõttega heidutamine on üldiselt vajalik, aga koolimajad ei ole ka valitsuse korralduse sisu ja mõtte kohaselt selles heidutatavate reas, kirjutab Liisa Pakosta.
Ajakirjandusel on õigus küsida mida iganes, aga pelgalt meediapoolne küsimine politsei võimalikest kontrollreididest koolide juures andis mu meelest vale signaali. Vale signaali seetõttu, et praegune hariduse eriregulatsioon on mõeldud abi ja tuge vajavate laste toetamiseks, kelle kasvõi küsimustegi kaudu hirmutamine politseiga ei ole kõige parem mõte.
Kui ma koolis käisin, siis kontrolliti Tallinnas Võidu väljaku ääres, Jaani kiriku ees enne jõulujumalateenistust õpilasi. Kellelgi oli ilmselt mõte heidutada noorsugu kirikust eemale pelgalt mõttegagi, et kui on kontroll, siis järelikult on ka rikkumine.
Ja kui juba rääkida rikkumisest, siis praktiliselt juba paistabki karistus. On arusaadav, et viiruse leviku takistamiseks peavad kõik pingutama ja politsei kontrolli mõttega heidutamine on üldiselt vajalik, ent koolimajad ei ole kohe kuidagi ka valitsuse korralduse sisu ja mõtte kohaselt selles heidutatavate reas.
Milline siis on kehtiva õiguse kohaselt olukord koolidele algavaks nädalaks? Kui valitsuse 10. detsembri otsus nr 440 maakeeli kokku võtta, siis on otsustatud, et koolihoonetes ei toimu tavapärast õppetööd ega huviringe, ent erivajadustega õpilaste õpe jätkub tavapäraselt ja ka muus osas toimub kõikide erivajadustega õpilaste toetamine. Samuti jätkuvad teadmiste kontrollid – järelvastamised, olümpiaadid, testid ja eksamid.
Veel lühemalt kokku võttes – õpilased, kes ei vaja abi, püsigu viiruse leviku ennetamiseks kodus ja koolimajades aidatakse neid, kel abi tarvis. Selline otsus vähendab inimestevaheliste kontaktide arvu, ent pakub omavalitsustele ja koolidele piisavalt avaraid võimalusi nii tuge vajavate õpilaste toetamisel kui ka lapsevanemate töö ja pereelu ühitamise võimaldamisel.
Näitlikustavalt võib mõistagi ka esmaspäeval kooli minna kaheksanda klassi poiss, kellel on sügavam huvi siinuse ja koosinuse vastu või esimese klassi tüdruk, kellel on muidu suur huvi kodus tikkudega katseid teha.
Abivajaduse põhjuseid võib olla lastel väga palju – kel napib vanuse tõttu elukogemust üksi kodus toimetamiseks vanemate tööl olemise ajal, kel on tekkinud lüngad, kes aga vajab tuge oma suurema teadmistehimu ja võimekuse pärast, näiteks koolide olümpiaadide eelvoorudes.
Haridusliku erivajaduse mõiste on väga lai ja õppurite vajaduste üle otsustamisel on koolidel tohutult võimalusi. Võrdseid võimalusi pakkuv haridusvalguse jagamine ja selle kõrval ka töö ning pereelu ühitamise toetamine on ju endiselt kooli pidaja ehk enamasti kohaliku omavalitsuse, riigikoolide puhul riigi kohustus.
Hariduslik erivajadus ei pea olema kuidagi pitsatiga kinnitatud. Vastupidi, vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse neljandale jaole tuleb kõikide laste haridusliku erivajaduse toetamiseks kooli pidajal luua võimalused ja kooli direktori see asi praktiliselt ära korraldada.
Valitsuse 10. detsembri korralduse nr 440 punktis 20-8 on selgelt öeldud, et konsultatsioonid ja tugiteenused on koolide hoonetes lubatud, samuti ka praktiline õpe ning testide tegemine. Mõistlikus määras tuleb järgida hajutamise põhimõtet. Alates 12. eluaastast tuleb ka koolide siseruumides kanda maski, kui maski kandmiseks pole välistavaid asjaolusid ning täita tuleb desinfitseerimisnõudeid.
Endistviisi kehtib ka võrdse kohtlemise seaduse paragrahv 13, mille kohaselt peavad kõik haridus- ja teadusasutused, koolitust korraldavad muud asutused ja isikud arvestama õppetöö korralduses vajadust edendada võrdse kohtlemise põhimõtet. Selle nõude alla käib ka kaasaitamine töö ja pereelu ühitamisele.
“Mingeid toetusmeetmeid väiksemate lastega peredele peavad pakkuma kõik omavalitsused.”
Lasteaiad on lahti ning Tallinna linna otsust pakkuda vabatahtliku osalemise võimalusena pikapäevarühma teenust esimeste kuni kolmandate klasside õpilastele saab samuti pidada eesmärgipäraseks just selliste perede toetamisel, kus lapsevanem teeb tööd. Mingeid toetusmeetmeid väiksemate lastega peredele peavad pakkuma kõik omavalitsused.
Kohalikul omavalitsusel ei ole kuskile kadunud kohustus tagada sotsiaalselt toimetulekut ja laste heaolu. Ja kui haridust viirus ei võimalda tavapärasel moel edasi anda, siis muud teenused, sotsiaalteenused näiteks, peavad lapsi päästma aukudesse kukkumisest. Ja ei ole ju nii, et algklassilaste hoidu võib korraldada kultuurimajas, aga mitte koolimajas – ega hoone ju haige pole.
Kokkuvõttes ei pea mitte ükski laps, kes esmaspäevast oma sammud koolimaja poole seab, küll mitte kellelegi oma haridusliku erivajaduse kohta aru andma. Koolide võimalused pakkuda tervest talupojamõistusest, valitsuse korraldustest ja terviseameti üldistest suunistest lähtuvalt õpilastele õppimisel tuge on väga laialdased.
Rajaleidja värsked juhised rahu säilitamiseks ja vanematel koolidega suhtlemiseks mistahes küsimuste korral on igati asjakohased. Kõige olulisem on ju, et abi ja tuge vajavad lapsed ei satuks halvemasse olukorda.
Allikas: https://bit.ly/38kQp07
Toimetaja: Kaupo Meiel
Avaldatud: detsember 12, 2020
