Mu lapsel on koolis populaarne huviring „Harjutame eluks“. Seal õpitakse palju kasulikke asju, näiteks eelarvestamist ja rahakogumist, kodu rajamist, kuidas ise elektri- vee ja maalritöid teha, kuidas ise koduseid elektrimasinaid teha, kuidas hakkama saada väheste vahenditega.
Muidugi tekib küsimus, et miks neid eluliselt olulisi oskusi pole mahtunud 12-aastasesse kooliprogrammi? Paljud elulised teadmised ei küsi üldse haridustee pikkusest.
Hiljuti sattusin ühele professorile selgitama, et gaasimüüjat saab vahetada. See oli talle suur uudis, et torust tuleva kütte hinda saab valida samamoodi nagu poes, otsides riiulilt odavamat piimapakki. Mitte keegi ei jõua kogu aeg olla kursis kõikide muutustega, sest nii palju asju muutub nii kiiresti.
Kui Peeter Tulviste kandideeris presidendiks, oli tema peaeesmärk psühholoogina inimeste toetamine kiirete muutustega toimetulekul. Üsna sarnaselt utsitab president Alar Karis rahvast tarkust püüdlema, sest iga inimene peab kogu aeg midagi üksteiselt õppima, et toime tulla. Praegu vajab tark rahvas oskusi, kuidas lahendada olukord harjumatult suurte elektriarvetega.
Sotsiaalmeedia juba kihab tarkuste vahetamisest. Kes on täiendavalt pööningut soojustanud. Kes lõpetanud igaõhtused kõigi pereliikmete vanniskäigud. Kes hakanud taas ahju kütma. Kes läinud üle öisele nõude- ja pesupesemisele. Kes ostnud boileri jaoks pistikupesasse elektroonilise taimeri. Ega ükski muutus pole liiga lihtne, ikka läheb vaja teadmisi ja oskusi.
Siri, aita!
Näiteks ostsin sellise taimeri minagi. Kuna minu kooliajal ei olnud huviringi „Harjutame eluks”, siis ma ei osanud seda taimerit nii reguleerida, et veeboiler tarbiks elektrit vaid öösiti kella kahest viieni. Kui midagi muud ei aita, ava kasutusjuhend, ütleb vanarahva tarkus. See oli paraku neli korda pikem ja keerulisem kui koroonatesti oma, ent ilma ühegi viiteta, et millist nuppu ja mis järjekorras tuleb soovitud režiimi saamiseks vajutada.
Viimases hädas küsisin lapselt abi. Too kadus taimeri ja kilomeetripikkuse juhendiga oma laua taha. Paari hetke pärast kostus sealt: „Hey Siri!”, mõne minuti pärast tuli mulle küsimus „Mis ajavahemikuks sa tahtsidki?”, ning peatselt: „Valmis!”. Nii et isegi kui minu kooliajal oleks olnud huviring „Harjutame eluks”, poleks me seal ju 1980ndate keskel mingit hei-siritamist õppinud. Ma olin endale aru andmata jäänud kinni arusaama, et kõik vastused tuleb leida paberil kasutusjuhendist.
Tagantjärgi targana sain aru, et need paberjuhendid tehaksegi sageli vist täiesti suvaliselt, formaalse nõude täitmiseks. Arusaadavad juhised on videos, mille vaatamiseks läheb vaja elektrit. Oma oskamatuses elada ei saanud ma seekord haridussüsteemi süüdistada.
Inimväärne elu
Elektrist, sellest olmes nähtamatust ja vaatamata haridussüsteemi ponnistustele paljudele üsna arusaamatust energiakandjast sõltub täna inimväärse elu võimalikkus. Inimestel on õigus mitte lihtsalt elule, vaid inimväärsele elule. Tõsi, see õiguse ja väärikuse latt on üsna madalal, igaõhtuste vanniskäikude ja lihakülmikuteta, ning võib hõlmata ka villaseid sokke, kampsunit ja soojakotti voodis.
Viimastel aastatel oleme hakanud elama keskmiselt soojemates tubades ja inimese kohta ühe suuremates kodudes. Keskmist mõjutavad teadupoolest need, kes elavad ühe-kahekesi suurtes majades ning korterites, mitte pole kõikide inimeste köetav ruutmetraaž paisunud. Inimväärika kohtlemise hulka käib ka kõigi õigus enam-vähemgi riigikorraldusest aru saada, sealhulgas mõista ja teada, et mida tuleks ja saaks ise enda aitamiseks teha.
Kui mingi toetuse või nõu küsimine on nii keeruline, et tulemuseni pole võimalik kõrvalise abita jõuda, siis see pole inimväärikas. Pole kuulnud mõistlikku selgitust selle kohta, miks neid praegu loodud uusi abivajajate toetusi ei saaks lihtsamalt olemasolevate andmete pealt maksta, sest ega kohalikel omavalitsustelgi saa väljamakse aluseks olema ilus jutt, vaid ikkagi needsamad andmed. Sealjuures peavad andmeid esitama need inimesed, kes on niigi nõrgemas olukorras.
Elulised küsimused
Ma ei taha ühegi lugeja päeva rikkuda, ent teoreetiliselt võib asi minna veel hullemaks. Näiteks võib elekter, see nähtamatu ja raskesti arusaadav energiaallikas, ootamatult pikaks ajaks üldse kaduda, seisates ka muud elutähtsad teenused. Mitte ainult üksikutes tormist räsitud metsataludes, vaid ka linna kortermajades. Päästeamet on kannatlikult õpetanud elamisoskust, et inimesed saaksid ennast sellistes rasketes olukordades ise aidata. Soovitanud tungivalt koju muretseda patareitoitel raadio, mis töötab ka internetikatkestuse korral.
Gümnaasiumis õpetatakse vabatahtlikes riigikaitsetundides kriisiolukordades hakkamasaamise õpetusi üsna põhjalikult. Ent kõigele vaatamata pole enamik inimesi mingeid ettevalmistusi teinud. Raskustes oleme ühiskonnana nii tugevad, kui tugevad on meie nõrgemas olukorras inimesed. Olmeküsimused võivad olla vägagi elulised, selle on küttehindade järsk tõus ja aknatagune külm ilm vast kõikidele meelde tuletanud.
Kui me nüüd oleme riigina ette võtnud kohalikesse omavalitsustesse inimeste juurdepalkamise elektriarvete toetuste maksmiseks, siis võiks seda inimlikku kontakti ja juhendamist inimväärikust pikemaks ajaks toetavalt ära kasutada.
Kasu oleks küllaga
Uued töötajad saavad niikuinii väljaõppe ja jagatavad materjalid päris või virtuaalsele lauale, seega võiks teenuse kaardil olla kirjas ka kuuarvest kaugemale ulatuvaid lahendusi.
** Te kütate elektriga – proovige seda või toda meedet!
** Teil pole ammu sissetulekut olnud – proovige nüüd taas Töötukassa nõustamist!
** Kas olete huvitatud, vaatame koos teie kommunaalkulud üle ja mõtleme, mida saaks teha?
** Paneme teid kirja kodu kohandamise järgmisse vooru?
Te ei käi tööl, sest hooldate last – aga kas te oleksite nõus proovima meie lastehoiuteenust? Kas olete saanud tutvuda Päästeameti „Varu enne maru” nimekirjaga?
Mõistagi pieteeditundeliselt, ent paraku on fakt, et teadmised ja oskused kõikvõimalikes teenustes ja toetustes orienteerumiseks vajavad pidevalt täiendamist ka oma eriala spetsialistidel. Tark rahvas õpib muutuste aegu nii üksteiselt kui targematelt. Muidugi võivad olla osad inimesed sellises toimetulekuahastuses, et puudub jaks millegi muu kuulamiseks, aga hinge jääb nõu ning abi pakkumisest alles teadmine laiema toe ja helgema tuleviku võimalikkusest. Suur asi seegi.
Allikas: Eesti Päevaleht
Avaldatud: jaanuar 9, 2022
