Kui poliitiliste vaadete eest ei tohi kedagi lahti lasta, siis sõjaõhutamisega on hoopis teine lugu.
Endine Keskerakonna liige Jelena Fjodorova postitas pärast sõja algust sotsiaalmeediasse Putini-meelset propagandat, soovitades “Ukraina Reich” punkrisse ajada. Tema jaoks päädis see Keskerakonnast heitmisega ning hundipassiga Karell Kiirabist. Selline töösuhte lõpetamine on Eesti õigusruumis täiesti legaalne ning on oluline eristada, et sõjaõhutamine ei lähe poliitiliste vaadete alla.
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta selgitas Delfile, et möödunud nädalal oli üks selline kaasus, kus töötaja väljendas aktiivselt toetust Putini sõjale Ukraina vastu ning lõpuks ületas see tööandja taluvuspiiri.
Agressioon pole poliitiline veendumus
“Töötaja arvas, et teda diskrimineeritakse tema poliitiliste veendumuste tõttu. Selgitasime, et karistusseadustikus loetletud süütegudel, sealhulgas sõjaõhutamisel, ei ole küll mitte mingit pistmist poliitiliste veendumustega ja seetõttu puudub töötajal võrdse kohtlemise seaduses loetletud kaitstud tunnus,” rääkis Pakosta. Ta lisas, et poliitilised ning maailmavaatelised veendumused on rahumeelsed arutelnud või eriarvamused elukorralduse üle. “Näiteks ei tohi kedagi halvemini kohelda EKREsse või Reformierakonda kuulumise pärast või selle tõttu, et keegi toetab või ei toeta mingeid poliitilisi otsuseid või on veendunud Maa lamedas kujus,” kirjeldas volinik veel.
Agressioon teise riigi vastu ja rahumeelsete elanike tapmine pole aga mingi poliitika ega veendumus. “See on agressioon, sõjaline kallaletung rahvusvahelist õigust rikkudes. Mõte on selles, et poliitiliste veendumuste kaitse on vajalik rahumeelseks ühiskonna ehitamiseks ja demokraatiaks, aga sellega ei saa õigustada inimsusevastaseid kuritegusid,” rääkis Pakosta. Ta tõi veel näiteks, et keegi ei saa enda õigustuseks öelda, et tema veendumuste järgi tohib vägistada ja röövmõrvasid korraldada.
Toetust agressiooni lõpetamiseks tohib näidata
Peale selle on võrdsete võimaluste volinikult uuritud, kas riigiametnike aktiivne osalus meeleavaldusel pole mitte vastuolus eetikareegliga, et riigiametnik on oma töös poliitiliselt sõltumatu. “Jällegi – siingi pole mingit seost poliitikaga, vaid hoopis inimsusevastasusega, ühe riigi agressiooniga teise riigi vastu, millele tulebki kõikide õiguspäraste vahenditega vastu hakata. Oma töö tuleb muidugi nõuetekohaselt ka ära teha, aga agressiooni vastu olemises, ka igati aktiivselt, küll midagi ebaeetilist pole, ikka vastupidi,” selgitas Pakosta.
Volinik rõhutas veel, et rahvus ja sõjaõhutamine on kaks täiesti erinevat asja. “Agressioonis ei ole kuidagi süüdi vene rahvusest inimesed ning kellegi halvemini kohtlemine tema rahvuse tõttu on keelatud. Agressoriks on ikkagi Venemaa kui Putini juhitud riik,” sõnas Pakosta. Rahvuse tunnuse alusel halvemini kohtlemise osas Pakostale ühtegi kaebust laekunud pole, ent ta rõhutas, et vene rahvust ei tohi mitte kuidagi halvustada. “Agressorriigi hukkamõist on hoopis teine asi,” ütles ta.
Kiirabi reageeris ruttuKarell Kiirabi teatas täna meediale, et Jelena Fjodoroval enam nende meeskonnas asja pole.
“Karell Kiirabi meedikutena pole meil lubatud õigustada ja toetada sõjalisi kuritegusid. Karell Kiirabi patsient peaks tundma end turvaliselt ega pelgama kutsuda kiirabi. Karell Kiirabi juhtkond on tuletanud korduvalt meelde, et arvamus ettevõtte kohta kujuneb iga töötaja käitumise põhjal mitte ainult tööl, vaid ka väljaspool töö aega, sealhulgas sotsiaalvõrgustikes.
Sõnavabaduse ja ebakõla õhutamise vahel pole midagi ühist. Hea sõnaga võid päästa, mõtlematuga aga hävitada. Tegime täna väga raske otsuse, et säilitada veel olemasolev Karell Kiirabi maine ja hoidmaks meelerahu. Sest on juhtunud parandamatu – potentsiaalsete patsientide ja meie usalduse kaotus ning ettevõtte maine kahjustamine.”
Allikas: Delfi
Avaldatud: märts 3, 2022
