Eile oli Saaremaa gümnaasiumis TÜ väärikate ülikoolis ja õhtul Ö- ülikoolis õppurite ees soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta, kes kõneles ebavõrdsest kohtlemisest Eestis ja sellest, kas vanus on murekoht.
„Väärikas eas inimestel on volinikuni jõudnud küsimuste ja meie uuringute põhjal kaks suuremat võrdsete võimalustega seotud muret,” ütles Liisa Pakosta Meie Maale, lisades, et esimene on tõrjumine tööle võtmisel vanuse tõttu. See jama algab juba kuskil 45 eluaastast.
„Või öeldakse, et sul pensioniiga käes, nägemist! Või et te olete pensioniealine, teil küll pole mõtet isegi kandideerida, me otsime nooremat. Tegemist on vanuse tunnuse põhjal diskrimineerimisega,” kõneles Pakosta.
Ta rõhutas, et diskrimineerimine on keelatud ja karistatav ning kannatajal on õigus taotleda rahalist hüvitist. Teine teema on aga veel suurem ja puudutab perekondlikke kohustusi, hoolduskoormust. Perekondlike kohustuste täitmine on Eestis seadustega veel paremini kaitstud tunnus kui vanus.
Näiteks ei tohi kedagi halvemini kohelda, kes hooldab kodus oma abi vajavat pereliiget. „Tööandjatel on kohustus töötajate vajadusi mööda tööja pereelu ühitamist toetada, mõistlikul ja kokku lepitud määral,” kinnitas Pakosta, kes tegi pikemalt juttu ka sellest, mis on ja kuidas vältida vanaemalõhet. Neil teemadel on just valmis saanud musta huumoriga film “ Elu on töö on elu”, mis jõuab peatselt ERR ekraanile ja Jupiteri veebiplatvormi ja mida kindlasti võiks vaadata, sest sealtki leiab hüva nõu.
Kõige suurem teema töö ja pereelu ühitamine
Võrdse kohtlemise volinik nentis, et koroonaaeg on veelgi tähtsamaks tõstnud needsamad töö ja pereelu ühitamise küsimused.
„See oli kõige suurem teema juba ennegi. Vanus on samuti tähtsamaks küsimuseks muutunud, sest paljud eakad kardavad põhjendatult tööl oma tervise pärast ja on väga mures vaktsineerimata kolleegi pärast isegi siis, kui neil endal on tõhustustoos ka juba käes,” rääkis Pakosta, kelle sõnul on koroona veendumusvabaduse ja sotsiaalse seisundi tunnustes muidugi pöördumiste arvu jõuliselt kasvatanud. „Veendumusvabadus kaitseb neid, kes oma veendumuse tõttu ei saa vaktsineerida, aga see on väiksema kaitsega õigus kui õigus tervise kaitsele,” tähendas Pakosta.
„Sotsiaalse seisundi tunnus kaitseb neid inimesi, keda ei teenindata selle pärast, et nad on vaktsineeritud. Näiteks kardab teenindaja saada neilt kiiritust või midagi sarnast. Vaktsineeritud olek ei ole veendumus, vaid sotsiaalne seisund, sest eristavaks tunnuseks pole mitte maailmavaade ega terviseseisund, vaid vaktsineerituse kartja hirm vaktsineeritud inimese ees,” rääkis ta.
Saaremaal oli Pakosta viimati mullu suvel, kui nad pidasid oma asutuse suveseminari. Siis tahtsidki nad toetada koroonaga nii tublisti võidelnud inimesi.
Loona mõisa ümbruses filmiti ühe rahvusvahelise projekti raames tutvustusvideod mitmes keeles üles – et ka kaks kärbest ühe hoobiga, näidatakse lisaks Saaremaa ilu ja loodetakse siia nii turiste meelitada.
„Ei pea ju kõiki asju stuudios või kontoris tegema, riigiametnikena saame alati mingit lisandväärtust veel juurde panna oma tööle,” märkis Pakosta. Tema sõnutsi meenutavad kolleegid senimaani võrratult head toitu nii Kuressaares kui ka sealsamas Loonas, ja õhtust päikeseloojangul ujumist Karujärves.
Pärimisele, et miline koht on Saaremaa tema enda jaoks, vastas Pakosta, et teda saadab ikka mõte oma vanaonust, kes hukkus Tehumardi lahingus. Tema nime nõukogudeaegsel mälestusmärgil muidugi pole.
„Mu ema on kirjeldanud, kuidas peale sõda sai ta koos mu vanavanaemaga Saaremaale seda lahingupaika külastama. Käisid kahekesi, kõik oma pojad sõtta kaotanud ema, kes vaid vaikselt nuttis ning minu ema, kes oma lapseea tarkusega lohutada püüdis. See mälestus on kuidagi ka minu geenides olemas.”
Eilset loengut said õppurid vaadata ka interneti vahendusel. Väärikate ülikooli järgmise poolaasta loengud on samuti veebis.
Liisa Pakosta Saaremaa gümnaasiumis esinemas
Ivika Laanet-Nuut
Avaldatud: november 5, 2021
