Kui tuttavate või kolleegidega vesteldes jõuab jutt palganumbriteni, tekib tihtipeale ebamugav vaikus või kipub jutt ühtäkki väga ümmarguseks. Kas tuleb tuttav ette? Statistikaameti loodud palgarakendus on teinud kättesaadavaks palgaandmed, millele avalikkusel varem ligipääsu polnud, kirjutab Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti projektijuht.
Näide Eesti tööturult. Eesti tervise- ja hoolekandeasutustes töötab 5640 hooldajat, kelle mediaanpalk on 909 eurot. Harjumaal ja Tartumaal teenivad hooldajad üle 970 euro, Hiiumaal ja Lääne-Virumaal 760 euro ringis. Kui palju saavad hooldajad palka Võrumaal? Kui suur on hooldaja ja meditsiiniõe palga vahe? Vastused neile küsimustele annab statistikaameti äsja valminud palgarakendus, mis võimaldab võrrelda 110 sagedamini levinud ameti esindajatel oma palka nii ametikaaslaste kui ka teiste ametikohtadega. Palgainfo on esitatud joonistel ja kaartidel, nii et huviline saab hea ülevaate, kuidas on lood tema ameti palgatasemega nii kodumaakonnas kui ka üle Eesti.
Kellele on palgarakendus loodud?
Tööandjatel on alates 2019. aasta esimesest poolest kohustus kanda töötamise registrisse ka töötajate ametinimetus, töökoha asukoht ja tööaeg. „Soovisime ettevõtetele, kes nägid selle suure vaeva ära, midagi vastu anda,“ ütleb statistikaameti eksperimentaalstatistika juhtivanalüütik Kaja Sõstra. „Et neil oleks üks rakendus, mille põhjal hinnata olukorda tööturul ja võrrelda oma ettevõtte palgataset – on see sarnane, kõrgem või madalam kui üldine palgatase.“
Kahtlemata huvitab rakenduses olev info ka iga palgatöötajat. Rakendust on plaanis ka edasi arendada. Juba sel sügisel lisandub koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlastega arendus võrrelda naiste ja meeste palgaandmeid.
Rakenduse materjal võib olla väärt õppematerjal koolidele ja ülikoolidele matemaatikatundides, et arutleda statistika teemal ja selgitada keskmise ja mediaanpalga erinevust. Andmete uurimine võib anda mõtteainet eriala valikut tehes või karjääris kannapööret plaanides, et saada aimu, mis on tõenäoline oodatav palgavahemik.
Kuidas on ametid palgarakendusse valitud?
Praegu on rakenduses näha registreeritud täisajaga töötajate brutopalga mediaan, mida tööandjad maksid töötajale aastal 2019.
Juhul, kui inimene peab mõnd haruldast ametit või töötab maakonnas, kus tema ametikaaslasi on vähem kui 20, siis rakendus nende palgaandmeid ei näita. Nii ei õnnestunud rakenduse arendajatel ametirühmadesse paigutada tsirkusežonglööre, ülemteenreid või muuda põnevate ja üksikute ametite pidajaid. Rakenduses ei kajastu ka näiteks riigikogu 101 liikme palgaandmed, kuna nende töökoht on ainult Tallinnas. Ametid, mille mediaanpalga andmeid graafikud ei kuva, on arvestatud kõigi ametitite mediaanpalga arvutamisel.
Kas rakendusest saab teada, kes teenivad Eestis kõige rohkem? Rakendust uurides võib saada tulemuseks, et parimat palka saavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid; teisele kohale platseeruks prokurörid, advokaadid ja juristid ning kolmandale eriarstid. „See aga ei anna alust arvata, et eriarstid oleksidki Eestis oma palgatasemega kolmandal positsioonil. Põhjus on hoopis selles, et palgarakenduses ei kajastu kõikide väiksemate ametigruppide andmed, kes saavad eriarstidest suuremat palka,“ selgitab rakenduse üks loojatest, statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.
Miks näitab rakendus mediaanpalka?
Palgast rääkides viidatakse tihtipeale keskmisele palgale – kui palju see parasjagu on tõusnud ja küsitakse uudishimulikult, kas keegi teab, kellel on au olnud osaleda selles tõusulaines. Töötaja küsib aga tööandjalt: „Miks mina keskmist palka ei saa?“ Aus vastus on, et keskmine palk on fiktsioon. Keskmine palk on mediaanpalgast enamasti tublisti suurem ja see kasvab ka kiiremini.
„Meie soov on näidata rakenduses mediaanpalka, millele lähedast palka saab rohkem inimesi, ja valgustada selle ümber toimuvat.“ Mediaanpalk annab tööturul valitsevast olukorrast täpsema ja adekvaatsema pildi kui keskmine palk. Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja millest vähem teenivaid töötajaid on selles ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju. Toome ühe palgaarvestuse näite viieliikmelise mikroettevõtte põhjal. Ettevõtte juht teenib 3500 eurot, tema neli töötajat aga 1000, 800, 700 ja 600 eurot. Liites palganumbrid kokku ja jagades summa töötajate arvuga, saame selle ettevõtte keskmiseks palgaks 1320 eurot. Tegelikkuses aga ei saa ükski töötajatest sellele isegi ligilähedast palka.Mediaanpalga arvestamiseks reastame samad palganumbrid: 600, 700, 800, 1000 ja 3500 ning arvestame, et mediaan on selle arvurea keskmine liige, kellest pooled töötajad saavad vähem ja pooled rohkem palka. Seega on ettevõtte mediaanpalk 800 eurot.”
Kuidas sai palk välja arvutatud?
Mediaanpalku arvutades jätsid analüütikud välja 2,5% kõige madalamad ja 2,5% kõige kõrgemad palgad, kuna need võivad olla tehnilised ja sisestamise vead või mõne äratuntava inimese töötasu. Selline käik on palgastatistika tegemisel tavaline, sest mediaani see ei mõjuta.
Et palgaandmeid täpseks timmida, tuli analüütikutel arvestada ka mitme peene nüansiga, näiteks olukordadega, kus töötaja on registrisse kandnud üks asutus, aga palga väljamakse teeb teine asutus või katusorganisatsioon (nt õpetajatele maksab palka kohalik omavalitsus). Mugandusi tuli teha ka juhtumite korral, mil inimene töötas ühe tööandja juures mitmel ametikohal või vahetas ametipositsiooni.
Ei saa salata, et rakendust luues põrkusid teadurid ja analüütikud kokku ka mõningate anomaaliatega registriandmetes. Näiteks lüües kokku suurfirmade tippjuhtide palku, said nad Ida-Virumaal tippjuhi palgaks kõigest 600 eurot. Põhjalikumalt uurides selgus, et selles piirkonnas on registreeritud võrdlemisi palju ühemehefirmasid, mille omanikud olid end registris samuti tippjuhiks nimetanud. Sellised olukorrad said rakendust luues välistatud.
Lahendus tuli leida ka sellele, kuidas ühe suure jaemüügiketi kõik töötajaid töötasid registri järgi Tallinnas, kuid tegelikkuses olid nende töökohad Eesti eri otstes. Puhuti tuli appi võtta ka terve mõistus ja loogika, et kõrvaldada registris ebaloogilised leiud, näiteks ebareaalselt väikesed kuupalgad.
„Palgarakenduses kuvatava info kvaliteet ehk palkade vastavus tegelikkusele sõltub otseselt sellest, kui korrektselt esitavad ettevõtted TÖRis andmeid ametite, töökoha asukoha, tööaja määra kohta ning muutuste korral ka neid uuendavad,“ rõhutab Kaja Sõstra.
Kahtlemata lisab loodud rakendus Eesti tööturule läbipaistvust ja avatust. Palgarakendus täiustub ajas. Lähitulevikus lisanduvad 2020. aasta andmed ja avaneb võimalus jälgida palkade ja palgajaotuse muutumist ka kvartalite kaupa.
Vaata ja võrdle kõiki palgaandmeid andmestikud.stat.ee/ametipalk!
Avaldatud: aprill 27, 2020
