Väga paljud inimesed kannavad õlgadel korraga kaht koormat. Tööd peame kõik tegema nõuetekohaselt ja pereliikmete eestki tuleb hoolt kanda.
Väga paljud inimesed kannavad õlgadel korraga kaht koormat. Tööd peame kõik tegema nõuetekohaselt ja pereliikmete eestki tuleb hoolt kanda.
Mõlemat võib vaadata võimaluse, mitte koormana, ent seaduste paragrahve see ei muuda. Töö peab olema õigel ajal ja ettenähtud kohas korralikult tehtud ning alaealiste laste eest tuleb isiklikult hoolt kanda.
Mõnigi kord võib juhtuda, et need kaks kohustust sajavad kaela ühel ajal. Oled viksilt alustanud päeva teenindussaalis ja esimesel puhkehetkel helistad tagasi lasteaiast tulnud kõnele – ning kõik muutub, sest teie laps oksendab, andis positiivse kiirtesti tulemuse, tal on tõusnud palavik või midagi muud sellist. Teid kutsutakse kohe järele, last koju viima.
Või on palju meeldivamaid ajakonflikte – teil on kuu töögraafik juba tehtud, kui koolist antakse teada lastevanemate koosoleku ja lapse arenguvestluse aeg. Kui koosolekule võib saata osalema vanavanema või hea naabri, siis lapse arenguvestlusel tuleb vanemal olla kohal nagu viis kopikat.
Olgu me kõik kaitstud selle hetke eest, kui helistatakse, et eakas ema või isa on kukkunud. Hea on, kui asi päädib kergema tervisekahjustusega ja vaja on lihtsalt järgmised kuu-kaks kodus täiendavat abi ja tuge.
Sotsiaalministeeriumi eelmisel aastal tellitud uuringu järgi abistab või hooldab 22 protsenti Eesti elanikest oma lähedasi, Pärnumaal on hooldamisega seotud elanike protsent kaheksateist.
Enamik omaste hooldajatest käib samal ajal ise tööl. Kui samal ajal on tööl ees ootamas riigihanke tähtaeg? Koroona tõttu on lakke tõusnud töökoormus? Või õpetajal on riigieksamiks valmistuvad õpilased? Mis tahes juhul pole ülesanne kergete killast, sest samal ajal tuleks olla kahes eri kohas ja teha kaht asja samal ajal. See pole võimalik isegi mitte muinasjutus.
Naisel on samasugune õigus töisele eneseteostusele nagu mehel
Ometi lahendavad Eesti inimesed neid olukordi päev-päeva kõrval, sageli edukalt. Ent mõnikord kõrge emotsionaalse või majandusliku hinnaga.
Näiteks on soolise palgalõhe üks põhjusi just naiste pikad töökatkestused laste kasvatamiseks ja haige pereliikme hooldamiseks. Töökatkestused võivad hakata surnud ringis mõjuma niinimetatud statistilise diskrimineerimisena – eeldatakse, et kui naine on juba palju töölt ära, siis on ta seda edaspidigi.
Vastutusrikkamaid kõrgemapalgalisi kohti pakutakse seetõttu meestele, kelle lapsi ja vanemaid hooldavad sagedamini ikka needsamad naised. Naised teevad koduseid tasustamata töid palju rohkem kui mehed, samuti pereliikme hooldamise tõttu töölt koju jäänute hulgas on naised suures ülekaalus.
Sellises tööjaotuses polekski midagi halba, kui see ei maksaks kätte majandusliku kitsikuse ja väiksema pensionina. Sageli maksavad mehed tegelikult oma tervisega veel rängemat hinda, kui nad on ühekülgselt ainult tööd rabanud ning pere ja oma hobid kõrvale jätnud.
Kõigile on parem, kui nii naised kui mehed saavad teha meelepärast tööd, hoolitseda pere eest ja leida aega ka oma isiklikule arengule või hobidele. Lõpuks vajavad ju nii lapsed kui töökoht väljapuhanud inimest. Kuidas seda kõike saavutada?
Igas peres ise leib, igas talus ise taar (Vändra kihelkond)
Estonian Business School (EBS) ja võrdsete võimaluste voliniku kantselei on uurinud Euroopa Liidu rahastuse toel seda, millistest oskustest oleks kõige enam kasu töö ja pereelu valutumaks ühitamiseks.
Naistel tasub nende teadmiste valguses ennast suutmissurvest välja mõelda: ei pea olema igal pool perfektne ja parim. See ei olegi võimalik ja toda tasub meestelt õppida. Endale tolmurullide, lapse puudutud viiulitunni ja homseks lükatud tööülesannete andestamine aitab fookust hoida ja prioriteete seada.
Teiseks on hea mõte pikema töökatkestuse asemel jagada lähedaste või muu turvavõrgustikuga neid aegu, mil tulebki hooldamise pärast kodus olla. Näiteks haige lapsega hoolduslehele võib jääda kes tahes, kes lapse hooldamisega hakkama saab, olgu selleks vanavanem või armas naaber. Lapsepuhkust saab võtta osati või jagada teise vanemaga. Ehk aitavad need hoopis isal korraks vaimu puhata ja mõjuvad tema terviselegi hästi?
Kolmas nõuanne on nii meestele kui naistele – küsida abi lasteaialt, koolilt, kohalikult omavalitsuselt ja oma tööandjalt. Kõigile neile on selle eluliselt olulise küsimuse ehk töö- ja pereelu ühitamise õnnestumiseks pandud kohustused. Lasteaed peab näiteks nõustama lastega tekkinud küsimustes neid vanemaid, kelle laps lasteaias ei käigi, omavalitsusega koostöös saab leida lapsehoiu näiteks olukordadeks, kus vanema(te) tööajad erinevad traditsioonilisest.
Koduhooldus on omavalitsuse teenusena juba hästi levinud, ent samalaadset tuge pakutakse väikeste lastega või puudega pereliikmega peredele keerulisemates olukordades. Eesmärk on ju ühine – kellegi töö ei pea katkema seepärast, et pereliige vajab täiendavat hoolt. Kogukond tuleb appi, nagu vanadest aegadest saati kombeks.
Tööandjale paneb soolise võrdõiguslikkuse seadus kohustuse toetada töötajaid töö- ja pereelu ühitamisel, arvestades seejuures töötaja vajadusi. Kuna vajadused erinevad, on toetaminegi erinev. Tööandjaga tuleks alati oma konkreetsetest vajadustest rääkida, ainult siis oskab ta nendega arvestada.
“Elu on töö on elu”
Päriselus ei lähe kõik nii libedalt, nagu siin kirjas, seda tean emana väga hästi. Ehk teeb tuju paremaks Eesti tippnäitlejate osalusel äsja valminud must komöödia “Elu on töö on elu”, mis tugineb päriselu näidetele. Filmi peategelaseks on perekond, kel kohustusi rohkem kui aega. Neilegi tundub alguses, et nad peavad ise kõigega hakkama saama ja abiküsimine ei tule kõne allagi. Asjad hakkavad laabuma siis, kui isa ja ema julgevad oma tööandjaga rääkida, küsida abi koolist ja omavalitsusest. Novembri lõpus ETV eetris olnud film on järelvaadatav.
Allikas: Pärnu Postimees
Avaldatud: detsember 2, 2021
