Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta sõnul peaksid ka ülikoolid suutma pakkuda kvaliteetseid videoseminare.
Ülikooliealiste hulgas on Eestis astmaatikuid umbes 1400, diabeetikuid üle 500, kroonilise neeruhaigusega 18–24-aastasi on haigekassa andmetel ligi 350. Neil kõigil on risk koroonasse nakatudes põdeda seda väga raskelt. Ent kroonilisi haigusi on palju rohkem.
On ilmne, et krooniliste haigustega tudengid võivad olla uue õppeaasta alguses oma tervise pärast hirmul. Mis võimalused neil haridustee jätkamiseks on? Tallinna tehnikaülikooli kodulehel seisab vastus: „Kui üliõpilasel on kroonilised haigused, mille tõttu tema arst peab vajalikuks igasugustest kontaktidest hoidumist, siis on võimalik, et perearst annab üliõpilasele tõendi seoses tervisega akadeemilisele puhkusele siirdumiseks.”
Selgub, et samasugune põhimõte kehtib ka teistes Eesti ülikoolides. Miks ei saa neile tudengitele pakkuda distantsõpet?
Sest see on kallis ja keerukas, vastas Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk. „Garanteerida kvaliteetset hübriidseminari kõigis ainetes pole lihtsalt realistlik,” ütles ta. Valgu selgituse järgi oleks selleks, et tudengid saaksid seminariga liituda kodust, vaja tehnoloogiat, mis kõigi osalejate hääled kinni püüab, mitut ekraani nägemaks korraga nii slaide kui ka eemal viibivaid osalejaid ja ideaalis seminari haldama ka mitut juhatajat.
Valk kinnitas, et videoülekanne on mõeldav loengute puhul, aga ei ole lihtne lahendus seminaride ja praktikumide korral. „Ka seni on tudengid pidanud auditoorsest tööst haiguse tõttu puuduma ja on hakkama saadud,” nentis Valk. Ta märkis, et riskirühmas üliõpilased võivad õppejõult uurida, kas individuaalne lähenemine on võimalik, aga kui ei ole, jääbki vaid variant võtta akadeemiline puhkus.
Tallinna ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll kommenteeris, et kui tudeng pelgab viirusega nakatuda õppetöö käigus, siis võib ta algavaks semestriks siirduda akadeemilisele puhkusele omal soovil. „Samal ajal saab üliõpilane võtta aineid, mida on võimalik veebi teel läbida,” ütles ta, kuid täiendas, et kevadel oli aineid, mida e-vormis läbida ei saanud ja mis tuli hiljem järele teha.
Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik õppeaineid läbida, kuid mis mahus ja mil moel, oleneb ülikoolist. Näiteks Tallinna tehnikaülikoolis võib tudeng sel ajal osaleda õppetöös 18 ainepunkti (EAP) ulatuses ühes semestris (norm on 30).Pakosta: tekib küsimus, kas piirang on proportsionaalne
Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta sõnul peab sel juhul kohandama neid kursusi nende tudengite distantsõppeks. „Nüüd tekib küsimus, kas see 18 EAP piirang on proportsionaalne. Erinevad tudengid soovivad eri aineid läbida, seega tuleb niikuinii kohandada distantsõppeks peaaegu kõigis õppeainetes.”
Ta nentis, et osal erialadel, näiteks arstiõppes, pole see võimalik, samal ajal teoreetilistel erialadel saaks distantsõpet rakendada ka 36 EAP ulatuses. „Kui kohtud töötavad praegugi osalt ekraanide vahendusel ja peavad kvaliteetseid istungeid, siis peaks kvaliteetseid seminare saama korraldada ka ülikoolid. Kui kroonilise haigusega saaks tudeng muidu õppekava läbitud, siis peavad piirangud viiruste ajal olema proportsionaalsed, seega vähimal võimalikul moel piiravad.”
Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll avaldas aga niisuguse korralduse tagamaad: ülikoolidel ei ole piisavalt raha, et tagada digivõime kõigis õpperuumides. „Meil oleks vaja umbes miljon eurot viimaks taristu sellisele tasemele, et õppejõu loengut filmitakse ja seda saaks kodus jälgida,” märkis ta. Voll lisas, et sel sügisel viis TTÜ 170 000 euro eest 20 klassiruumi tehnika tipptasemele, kuid õpperuume on kokku üle 700. „Oleme digivõimet kolm korda suurendanud, aga vaja oleks suurendada 15 korda.”
Volli sõnul on probleem kõigis ülikoolides sama: tehnika vähesus ei võimalda paralleelset distants- ja kontaktõpet. „EMTA-s on kolm kaamerat, EKA-s pole ühtegi,” tõi Voll näite ülikoolide digivõimest.
Veel selgitas ta, et distantsõpet on palju lihtsam pakkuda humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas, aga äärmiselt keeruline tehnilistel ja praktilistel aladel. „Distantsõppega kaasneb ka õppejõudude koormusprobleem,” märkis ta. „Räägime läbi nendega, kel on terviseprobleemid, esimese hooga püüame leida kompromissi. Eks igaüks tea ise, kui palju tema erialal on praktilist poolt ja kui palju saab läbida distantsilt.”
Eesti maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam nentis, et enamikku nende õppekavu ei ole võimalik distantsilt läbida. „Looma lõikama virtuaalselt ei õpi,” tõi ta näite, miks seminaridesse ja praktikumidesse peab tudeng kohale tulema. Kui see pole võimalik, tuleb võtta akadeemiline puhkus.
Mask on kohustuslik ainult EKA-s
Näited üle maailma kinnitavad, et koroonaviirus on kärme levima noorte hulgas, kes ei pruugigi oma nakatumisest teadlikud olla ja istuvad rahumeeli poolteist tundi loengusaalis, asümptomaatiliselt viirust levitades. Kui sellisel üliõpilasel oleks ees mask, kaitseks ta läheduses istuvat kroonilise haigusega tudengit.
Maailma terviseorganisatsioon soovitab kõigil üle 12-aastastel õpilastel kanda maski. Mõistagi on seal hulgas tudengid. Kuidas käituvad Eesti ülikoolid?
Ligi 10 000 tudengiga Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles, et maske ei plaanita kohustuslikuks teha. „Praegu oleme kokku leppinud, et alustame 2020. aastat, nagu alustasime 2019. aastat,” ütles ta. Kooli kodulehel seisab: „Kui sa tunned ennast hästi, aga sul on kahtlus, et oled nakatunud, siis kanna maski. Töötaja ja tudeng hoolitsevad ise oma maskivarude olemasolu eest, kui peavad selle kandmist vältimatuks.”
Tartu ülikool püüab üle 30 osalejaga loengutes hajutada tudengeid selliselt, et ruumi täitumus oleks maksimaalselt 50%. Kui see pole võimalik, korraldatakse õpe veebipõhiseks või palutakse üliõpilastel kanda maski. Õigusteaduskonna tudengid said kirja, et maski kanda on rangelt soovitatav. Koolis paigutatakse ka lauad-toolid ümber selliselt, et tudengeid hajutada. „Kõik, mis (häda)vajalik, toimub auditoorse õppena, see, mis võimalik, e-õppena,” sõnastas õppeprorektor Aune Valk ülikooli põhimõtte.
Tallinna ülikoolis registreeritakse kõik auditooriumis viibijad. Õppetöö vormi ja korralduse eest vastutab õppejõud. Maski kandmist Tallinna ülikool kohustuslikuks ei tee, aga sealsest tervisetoodete automaadist saavad tudengid soovi korral selle soetada. Eesti maaülikoolis ei ole samuti kohustuslik maski kanda, aga olenevalt õppeaine spetsiifikast võib õppejõud kohustada üliõpilasi seda tegema. „Kuid sel juhul tagab maskide olemasolu õppejõud,” kinnitas õppeprorektor Endla Reintam.
Eesti kunstiakadeemia on valinud kõige karmima tee. Maski kanda on kohustuslik, kui ruumis on korraga vähemalt 30 inimest. Samuti juhul, kui seda nõuab õppejõud ning kui isik tuleb Eestisse riskiriigist ja tal ei ole võimalik olla 14 päeva eneseisolatsioonis. Nii seisab EKA ametlikus korralduses.
Šotimaal on karantiinis 20 000 õpilast
Šotimaal läksid lapsed kooli kolm nädalat tagasi. Nüüdseks on mitu kooli jälle koroonaviiruse leviku tõttu uksed sulgenud. Eilse seisuga lisandus Šotimaale 160 uut nakatunut, mis on suurim ööpäevane nakatunute arv pärast mai keskpaika. Ligi 20 000 õpilast üle Šotimaa on sunnitud olema karantiinis. Üle 12-aastased õpilased peavad Šotimaal nüüd koolis maske kandma. Seda soovitab ka WHO ametlikult kõigile koolidele üle maailma.
Helsingi ülikool teatab oma kodulehel, et riskirühmas üliõpilastele pakutakse iseseisvat õpet, kui see on võimalik. Ülikool jagab tudengitele maske puhuks, kui õppetöö tõttu on nad sunnitud olema lähikontaktis. Jagatakse nii ühekorramaske kui ka pestavaid ülikooli logoga riidest maske. Palju Inglismaa ja Kanada ülikoole on teinud maski kandmise tudengitele kohustuslikuks.
Avaldatud: september 1, 2020
