geenius.ee
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta nentis, et majanduskriisi ajal võib palgalõhe küll statistilises mõttes väheneda, aga seda ei tasu tõlgendada positiivse arenguna.
Tavaoludes oleks esmaspäev, 23. märts, soolise palgalõhe vähendamise eest võitlemise päev. Sel kuupäeval on Eurostati andmetel Eestis keskmine naine kätte saanud sama palgasumma, mille keskmine mees sai eelmise aasta lõpuks. Eesti sooline palgalõhe on Euroopas suurim ja maailmas suurimate seas, teatas võrdõigusvoliniku kantselei.
Kriisiolukorras kannatavad haavatavad ühiskonnarühmad tavaliselt kõige enam. Näiteks ei tarvitse väikeste lastega naisel või puudega inimesel olla uue töö otsimisel samasugust paindlikkust kui lastetul, hea tervisega mehel.
“Soolise palgalõhe numbrite jälgimine on jätkuvalt oluline, ent selle kõrval tuleb kriiside ajal palju rohkem jälgida kogu sissetulekut ja majanduslikku toimetulekut. Sooteadlikkus ehk naiste ja meeste eriomaste vajadustega arvestamine on üks abivahendeid kriisimeetmete täpsemal sihtimisel ning majanduskriisist võimalikult kiirel väljumisel,” ütles volinik Liisa Pakosta.
Kuidas kriis palgalõhet vähendab?
Majanduskriisi ajal palgalõhe vähenemise tõlgendamine positiivse arenguna võib olla ekslik, tõdes Pakosta.
Kui madalama palgaga naised kaotavad töö või jäävad tööle osaajaga, siis paraneb küll Eurostati mõõdetav soolise palgalõhe näitaja, kuna palka mitte saavad ja osaajaga töötajad ei ole arvestuses sees, aga mitte perede majanduslik toimetulek.
Näiteks paranes hüppeliselt Jõgevamaa maakonna soolise palgalõhe näitaja, kui 2005. aastal pandi kinni Mustvees Marati õmblusvabrik ja töö kaotas 123 õmblejat, kes olid sageli aga pere ainsad toitjad.
”Eelmise kriisi kogemus osutas, et see, millised inimeste rühmi – soo, vanuse, rahvuse või muu säärase tunnuse alusel – kriis valusamalt mõjutab, sõltub sellest, millised majandusharud kriisis enam kannatavad,” ütles Tartu ülikooli rakendusökonomeetria vanemteadur Jaan Masso, kes juhib sissetulekute soolist erinevust uurivat teadusprojekti InWeGe.
Nii kasvas tema sõnul eelmise kriisiga eriti kiiresti meeste tööpuudus, sest ehitussektoris, aga ka töötlevas tööstuses oli suur langus. “Praeguses kriisis kannatavad suure tõenäosusega väga tugevalt teenindus-, kultuuri- ja turismisektor, mis võivad mõjutada keskmisest enam naisi,” rääkis ta.
Juba praegu on tõenäoliselt kasvanud naiste kodustele tasustamata töödele kuluv aeg, mis oli ka enne kriisi ligi kaks korda pikem kui meestel. Ebola ja SARS-i viiruste majandusmõjude uuringud on näidanud, et naistel kulub selliste tööde kuhjumise tõttu kriisidest taastumiseks rohkem aega kui meestel.
“Esmapilgul on Eesti koolide praeguse distantsõppe ja lasteaedade osalise suletuse tõttu töökoormus suurenenud eeskätt emadel, kellel on ka töökoha säilides muutunud töö- ja pereelu ühitamine senisest keerulisemaks,” pamärkis Pakosta.
Avaldatud: märts 23, 2020
