Võrdsete võimaluste volinik
Pressiteade
23.03.2020
23. märts on võrdse palga päev. Praeguses kriisis tekib või on juba tekkinud suur hulk naisi, kes kaotavad oma sissetuleku või ei tööta enam täisajaga.
Tavaoludes oleks esmaspäev, 23. märts, soolise palgalõhe vähendamise eest võitlemise päev. Sel kuupäeval on Eurostatiandmetel Eestis keskmine naine kätte saanud sama palgasumma, mille keskmine mees sai eelmise aasta lõpuks. Eesti sooline palgalõhe on Euroopas suurim ja maailmas suurimate seas.
Kriisiolukorras kannatavad haavatavad ühiskonnarühmad tavaliselt kõige enam. Näiteks ei tarvitse väikeste lastega naisel või puudega inimesel olla uue töö otsimisel samasugust paindlikkust kui lastetul, hea tervisega mehel.
„Soolise palgalõhe numbrite jälgimine on jätkuvalt oluline, ent selle kõrval tuleb kriiside ajal palju rohkem jälgida kogu sissetulekut ja majanduslikku toimetulekut. Sooteadlikkus ehk naiste ja meeste eriomaste vajadustega arvestamine on üks abivahendeid kriisimeetmete täpsemal sihtimisel ning majanduskriisist võimalikult kiirel väljumisel“, ütles võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta.
Majanduskriisi ajal palgalõhe vähenemise tõlgendamine positiivse arenguna võib olla ekslik. Kui madalama palgaga naised kaotavad töö või jäävad tööle osaajaga, siis paraneb küll Eurostati mõõdetav soolise palgalõhe näitaja, kuna palka mitte saavad ja osaajaga töötajad ei ole arvestuses sees, aga mitte perede majanduslik toimetulek. Näiteks paranes hüppeliselt Jõgevamaa maakonna soolise palgalõhe näitaja, kui 2005. aastal pandi kinni Mustvees Marati õmblusvabrik ja töö kaotas 123 õmblejat, kes olid sageli aga pere ainsad toitjad.
”Eelmise kriisi kogemus osutas, et see, millised inimeste rühmi (soo, vanuse, rahvuse vms tunnuse alusel) kriis valusamalt mõjutab, sõltub sellest, millised majandusharud kriisis enam kannatavad. Nii kasvas eriti kiiresti meeste tööpuudus, sest ehitussektoris, aga ka töötlevas tööstuses oli suur langus. Praeguses kriisis kannatavad suure tõenäosusega väga tugevalt teenindus-, kultuuri- ja turismisektor, mis võivad mõjutada keskmisest enam naisi.” , ütles Jaan Masso, Tartu Ülikooli rakendusökonomeetria vanemteadur, InWeGe teadustiimi juht.
Juba praegu on tõenäoliselt kasvanud naiste kodustele tasustamata töödele kuluv aeg, mis oli ka enne kriisi ligi kaks korda pikem kui meestel. Ebola ja SARS’i viiruste majandusmõjude uuringud on näidanud, et naistel kulub selliste tööde kuhjumise tõttu kriisidest taastumiseks rohkem aega kui meestel. „Esmapilgul on Eesti koolide praeguse distantsõppe ja lasteaedade osalise suletuse tõttu töökoormus suurenenud eeskätt emadel, kellel on ka töökoha säilides muutunud töö- ja pereelu ühitamine senisest keerulisemaks“, märkis Pakosta.
InWeGe teadusprojekt uurib soolist erinevust sissetulekutes ja jõukuses inimese elutsükli jooksul. Projekti teadlased analüüsivad soolisi erinevusi erinevates sissetulekutes, – ja pensionivarades, keskendudes Eestis valitsevatele trendidele, kasutades võrdlusandmeid ka teistest Euroopa riikidest. Vaatluse all on eelkõige naiste palgad, varad ja pensionid.
Tegevusi rahastatakse ELi õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist ning projektis osalevad Võrdsete võimaluste voliniku kantselei, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.
Avaldatud: märts 23, 2020
