Üldjuhul ei tohi. Töö saamise, värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel ei tohi inimest halvemini kohelda tema puude tõttu (VõrdKS § 2 lg 2 p 1 ja p 2).
VõrdKS §-s 5 toodud puude tähendust tuleb mõista laiemalt kui see on sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses. Lisaks tuleb puude tõlgendamisel arvesse võtta ka rahvusvahelisi ja Euroopa erinevate institutsioonide inimõiguste alaseid seisukohti, sh Euroopa Inimõiguste Kohtu soovitusi ja lahendeid.
Võrdse kohtlemise seaduses peetakse puude all silmas eelkõige takistusi, mis piiravad inimese osalemist ühiskonna- ja tööelus, sh kroonilisi haigusi (VõrdKS § 5). Määrava tähtsusega ei ole asjaolu, kas puue on tuvastatud arstide otsusega.
Puudega inimesi kandideerib ja ka saab tööle vähem, kuna tööruumid on neile sageli ligipääsmatud ning töökorraldus ei vasta nende erivajadustele, mistõttu ei ole töötamine võimalik. Puudega inimeste madal tööhõive on aga puudest tulenev ebavõrdsus. Selle vähendamiseks on riik ette näinud tööandja kohustuse rakendada asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel töökohale pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada (VõrdKS § 11 lg 2).
Seejuures ei peeta diskrimineerimiseks eeliste andmist puudega töötajale, sealhulgas puudest tuleneva erivajadustele vastava töökeskkonna loomist (VõrdKS § 11). Tööandja võib meetmed rakendamata jätta üksnes juhul, kui sellised meetmed põhjustavad tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulutusi (VõrdKS § 11 lg 2). Kulutuste suuruse hindamisel arvestatakse tööandja rahalisi ja muid kulusid, ettevõtte või asutuse suurust ja rahastamise võimalusi.
Rahvusvahelise ja Eesti Tööinspektsiooni praktika järgi loetakse aga abinõude tarvitusele võtmisest hoidumist diskrimineerimiseks puude alusel, välja arvatud juhul, kui tööandja suudab tõestada, et vajalikud abinõud põhjustaksid talle ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Ka Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 101 lg 1 kohustab tööandjat looma puudega töötajatele sobivad töö- ja olmetingimused.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei on välja töötanud soovitused tööandjatele, mida peaksid silmas pidama nii avaliku kui ka erasektori tööandjad, et tagada puuetega inimestele reaalne võimalus kandideerida tööle, osutuda valituks, töötada ning saada koolitust.
VõrdKS § 2 lg 2 p 1 ja p 2, § 5, § 11
TTOS § 101
Käesolev selgitus ei ole õigusabi konkreetses asjas. Seetõttu, kui tunned, et sind on ebavõrdselt koheldud, aga sa ei leidnud sellest artiklist oma probleemile lahendust või sul tekkis küsimus, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil avaldus@volinik.ee või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.
