Volinik illustration Volinik illustration

Leia murele lahendus

Sa ei ole oma murega üksi. Siit leiad vastuse erinevatele diskrimineerimist puudutavatele küsimustele. Oleme siin selleks, et Sind aidata.

Kas erinevaid soo, nahavärvi, rahvuse või usu põhjal loodud vabaühendusi saab pidada ebavõrdseks inimeste suhtes, kes sinna kuuluda ei tohi?

Erinevaid vabaühendusi, toetusrühmasid ja muid sarnaste huvidega inimesi ühendavaid gruppe leidub igal pool – Facebookis, koolides ja isegi Riigikogus. Tihtipeale on need loodud ühendamaks sama rahvuse, usu, soo, nahavärvi või vanusega inimesi. Näiteks leidub meeste ja naiste toetusrühmasid, vanurite gruppe jne. Tavaliselt saab grupi või ühendusega liituda kindlate tingimuste alusel. Mis saab siis, kui grupiga tahab liituda inimene, kes nendele tingimustele ei vasta, kuid kelle soov on sinna siiski kuuluda?

Taoliste ühenduste ja gruppide olemasolu ning sealt väljajäämine võib paljude jaoks tunduda ebavõrdne ja ebaõiglane, kuid tegelikult on iga grupi ja rühma eestvedajal täielik õigus otsustada, keda ja mille alusel sinna vastu võetakse (soolise võrdõiguslikkuse seadus § 5 lg 2 punkt 3). Näiteks kui mehed soovivad liituda naiste toetusrühmaga, kuid rühma eestvedaja seda heaks ei kiida, ei ole tegu automaatselt soolise diskrimineerimisega. Väljajäänud inimesel on õigus oma soovi põhjendada ning läbirääkimisi pidada, kuid enamasti on sellises situatsioonis kellegi ebavõrdses kohtlemises süüdistamine alusetu.

Võrdsed võimalused tähendavad ennekõike võrdseid võimalusi hariduseks, tööks, eneseteostuseks ning teenuste saamiseks, kuid vabad organiseerumised, toetusgrupid ja muud ühendused enamasti sinna alla ei kuulu.

Käesolev selgitus ei ole õigusabi konkreetses asjas. Seetõttu, kui tunned, et sind on ebavõrdselt koheldud, aga sa ei leidnud sellest artiklist oma probleemile lahendust või sul tekkis küsimus, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil avaldus@volinik.ee või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.