Volinik illustration Volinik illustration

Leia murele lahendus

Sa ei ole oma murega üksi. Siit leiad vastuse erinevatele diskrimineerimist puudutavatele küsimustele. Oleme siin selleks, et Sind aidata.

Kas ja mida peab tööandja tegema, kui töötaja väidab, et klient on teda seksuaalselt ahistanud?

Tööandja peab töötajat kaitsma ka sel juhul, kui töötaja ahistajaks on töösuhtega seotud klient, patsient, tööruumide remonditööline, koostööpartner või muu töötaja tööülesannete täitmisega seotud inimene.

Seksuaalse ahistamise mõistes ei ole täpsustatud isikute ringi, kes võivad olla ahistajateks (SoVS § 3 lg 1 p 5).

Kui ahistajaks on klient, on tööandjal samad kohustused kui saades teada kolleegi poolt toimunud seksuaalse ahistamise juhtumist.

Kui tööandja teadis või oleks pidanud teadma soolise või seksuaalse ahistamise aset leidmisest, kuid ei rakendanud vajalikke meetmeid, et ahistamist lõpetada, siis vastutab ta hoolitsuskohustuse täitmata jätmise eest (SoVS § 6 lg 2 p 5).

See, et tööandja oleks pidanud teadma seksuaalse ahistamise aset leidmisest, viitab sellele, et tööandjal peab olema ülevaade töökeskkonnas toimuvast ja ta peab töökorraldusega kindlustama töötajate turvalisuse. Juhul kui ahistamine aset leiab, tuleb rakendada abinõusid ahistamise lõpetamiseks.

Mõne elukutse puhul võib seksuaalset ahistamist ette tulla tavalisest sagedamini, näiteks ohustab see rohkem ettekandjaid, klienditeenindajaid, meditsiiniõdesid, stjuardesse. Selliste töötajate kaitsmiseks peab tööandja võtma kasutusele lisameetmed ja töö korraldama viisil, et töötajate seksuaalset ahistamist ei toimuks. Näiteks pubis, kus kliendid on tihti purjus, aga tööandja nõuab töötajatelt suhtumist „klient on kuningas”, võib ettekandjal olla mõnes situatsioonis väga raske ennast kehtestada. Sel juhul peab tööandja looma võimaluse, et töötaja saab pöörduda tööandja esindaja või muu inimese (näiteks vahetuse juhi või turvatöötaja) poole, kes kaitseb vajadusel töötajat, kutsub kliendi korrale ja lõpetab ahistamise. Töötajad peavad teadma, kelle poole nad saavad pöörduda ja mida nad peavad tegema abi saamiseks.

Kui olukorda ei suudeta omakeskis lahendada, on võimalik pöörduda kas võrdõigusvoliniku, tööinspektsiooni või politsei poole. Seksuaalse ahistamise tuvastamisel on kannatanul õigus diskrimineerimise eest eraldiseisvalt valuraha saada.

Käesolev selgitus ei ole õigusabi konkreetses asjas. Seetõttu, kui tunned, et sind on ebavõrdselt koheldud, aga sa ei leidnud sellest artiklist oma probleemile lahendust või sul tekkis küsimus, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil avaldus@volinik.ee või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.