Tööandja on võrdse kohtlemise seaduse järgi kohustatud rakendama asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel töökohale pääseda, töös osaleda ja edutamist või koolitust saada, kui sellised meetmed ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Ebaproportsionaalselt suurte kulutuste tuvastamisel arvestatakse ka tööandja rahalisi ja muid kulusid, asutuse või ettevõtte suurust ning nende riikliku rahastamise või teistest allikatest rahastamise võimalust.
Arvestatakse, kui suur on kohandusele kuluv raha võrreldes ettevõtte suurusega, käibega jne. Kohanduste tegemine ei tohi viia ettevõtet majanduslikesse raskustesse ega seada ohtu teiste töötajate heaolu.
Tööandja ei pea muretsema, kui puudega inimesele on töökohal loodud eritingimused võrreldes teiste töötajatega, sest seda ei loeta diskrimineerivaks. Kui erivajadusega töötajale soetatakse mõni erivahend või rajatakse ligipääsutee, siis sellist tegevust ei loeta diskrimineerivaks ettevõtte teiste töötajate suhtes.
Heaks partneriks töökoha kohandamisele on Eesti Töötukassa, kel on olemas teadmised ja ka meetmed tööpaikade kohandamiseks.
Kui Sa ei leidnud oma murele vastust, siis võid pöörduda võrdsete võimaluste voliniku poole vabas vormis e-kirja teel aadressil avaldus@volinik.ee. Voliniku poole pöördudes ei avalikustata pöörduja isikut ning soovi korral tagatakse anonüümsus. Samuti võib ühendust võtta nii töövaidluskomisjoniga kui ka lepitusmenetluseks õiguskantsleriga.
