Üldjuhul ei tohi. Töö saamise, värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel ei tohi inimest halvemini kohelda tema puude tõttu.
Puudega inimesi kandideerib ja ka saab tööle vähem, kuna tööruumid on neile sageli ligipääsmatud ning töökorraldus ei vasta nende erivajadustele, mistõttu ei ole töötamine võimalik. Puudega inimeste madal tööhõive on aga puudest tulenev ebavõrdsus. Selle vähendamiseks on riik ette näinud tööandja kohustuse rakendada asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel töökohale pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada.
Seejuures ei peeta diskrimineerimiseks eeliste andmist puudega töötajale, sealhulgas puudest tuleneva erivajadustele vastava töökeskkonna loomist. Tööandja võib meetmed rakendamata jätta üksnes juhul, kui sellised meetmed põhjustavad tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Kulutuste suuruse hindamisel arvestatakse tööandja rahalisi ja muid kulusid, ettevõtte või asutuse suurust ja rahastamise võimalusi.
Rahvusvahelise ja Eesti Tööinspektsiooni praktika järgi loetakse aga abinõude tarvitusele võtmisest hoidumist diskrimineerimiseks puude alusel, välja arvatud juhul, kui tööandja suudab tõestada, et vajalikud abinõud põhjustaksid talle ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Ka Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat looma puudega töötajatele sobivad töö- ja olmetingimused.
Kui Sa ei leidnud oma murele vastust, siis võid pöörduda võrdsete võimaluste voliniku poole vabas vormis e-kirja teel aadressil avaldus@volinik.ee. Voliniku poole pöördudes ei avalikustata pöörduja isikut ning soovi korral tagatakse anonüümsus.
