Puudega inimesel on õigus võrdsele kohtlemisele hoolimata sellest, kas tal on määratud puue või ei ole. Samuti ei tohi ebavõrdselt kohelda inimest, kes hooldab puudega last või teist pereliiget.
Võrdse kohtlemise seadus määratleb puudena inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde, millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus mõju igapäevatoimingute sooritamisele.
Arusaamad sellest, mis on puue ja kes on puudega inimene, on erinevatel aegadel olnud erinevad. Tänapäeval on valdavaks saanud lähenemine, mille järgi ei ole puue üksiku inimese terviseprobleem, vaid puue ja selle tajumine sõltub samavõrd inimest ümbritsevast keskkonnast. Ühistransport, hooned ja nende sisustus võivad puudega inimesel aidata iseseisvalt hakkama saada või vastupidi, olla igapäevaelus suureks takistuseks ning tekitada lõhe puudega inimese ja teiste inimeste võimaluste vahele.
Silmas tuleb pidada ka seda, et puue võib olla ajas muutuv. Näiteks võib toimuda osaline paranemine operatsiooni vms tulemusel. Puude põhjustanud haigus võib ka halveneda. Eestis kontrollitakse perioodiliselt puudega inimese seisundit sõltumata puude olemusest. Sellise kontrollimise eesmärk on eelkõige teada saada, kas inimese vajadus kõrvalise abi järele on suurenenud või vähenenud.
Kui Sa ei leidnud oma murele vastust, siis võid pöörduda võrdsete võimaluste voliniku poole vabas vormis e-kirja teel aadressil avaldus@volinik.ee. Voliniku poole pöördudes ei avalikustata pöörduja isikut ning soovi korral tagatakse anonüümsus.
