Volinik illustration Volinik illustration

Leia murele lahendus

Sa ei ole oma murega üksi. Siit leiad vastuse erinevatele diskrimineerimist puudutavatele küsimustele. Oleme siin selleks, et Sind aidata.

Keda kaitsevad soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise seadused?

Ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on nii era- kui ka avalikus sektoris seadusega keelatud. Naiste ja meeste võrdse kohtlemise tagamiseks on kehtestatud soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus, mis kaitsevad nii mehi kui ka naisi ebavõrdse kohtlemise eest.

Kõnealused seadused kaitsevad inimesi halvema kohtlemise eest, mille põhjuseks või ajendiks on mõni inimesega seotud tunnus, näiteks sugu või rahvus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi on tunnuseks inimese sugu, sealhulgas rasedus, sünnitamine, lapsevanemaks olemine, perekondlike kohustuste täitmine ning muud soolise kuuluvusega seotud asjaolud. Võrdse kohtlemise seaduse järgi on diskrimineerimistunnusteks rahvus (etniline kuuluvus), nahavärvus, usutunnistus, veendumused, vanus, puue ja seksuaalne sättumus.

Nende seaduste eesmärgiks on kaitsta vähemusgruppe ning nendesse kuuluvaid inimesi seaduses nimetatud eluvaldkondades ja olukordades.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuded kehtivad pea kõigis eluvaldkondades, välja arvatud mõningad erandid, nagu pere, eraelu ja registrisse kantud usuühendustega seotud olukorrad. Töösuhtes on lisaks keelatud inimesi kohelda ebasoodsamalt perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise, töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse ning kaitseväekohustuse täitmise tõttu.

Mõlemad seadused kehtestavad võrdse kohtlemise kohustuse ehk teisisõnu ei tohi seaduses loetletud tunnustega (st sugu, rahvus jne) seoses kedagi ebavõrdselt kohelda. Võrdne kohtlemine tähendab ebavõrdse kohtlemise puudumist.

Käesolev selgitus ei ole õigusabi konkreetses asjas. Seetõttu, kui tunned, et sind on ebavõrdselt koheldud, aga sa ei leidnud sellest artiklist oma probleemile lahendust või sul tekkis küsimus, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil avaldus@volinik.ee või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.