Kommunikatsiooni planeerides tuleks kindlasti silmas pidada erivajadusega inimeste vajadusi, et tagada avalikus ruumis edastatava informatsiooni kättesaadavus kõikidele kasutajatele.
Kuulmispuudega inimesele tuleb kogu informatsioon esitada visuaalselt. Kõik olulised kahesuunalised kommunikatsioonisüsteemid, mis kasutavad hääle sisend- ning väljundseadmeid, peaksid olema varustatud digitaalse ekraaniga kuulmis- ning kõnepuudega isikutele. Filmid ja videod peaksid olema varustatud subtiitritega.
Kommunikatsioonisüsteemid, nagu telefonid ning muud kõnesidesüsteemid, peaksid sisaldama igas reas ühte seadet, millel on kuulmispuudega inimestele mõeldud helivaljuse seadistamise võimalus.
Kuulmispuudega inimene kasutab veebi nagu tavaline kasutaja, kellel puudub võimalus heli esitada. Spetsiifilisi abivahendeid ta reeglina ei kasuta, aga otsib helile alternatiivseid tekstikirjeldusi.
Veebilehe loomisel tuleb järgida WCAG 2.0 nõudeid, et tagada erivajadusega inimestele samaväärsed võimalused veebi kasutamiseks nagu on teistel kasutajatel. Juurdepääsetavuse suunised võtavad arvesse erivajadusi, sealhulgas nägemis-, kuulmis-, taju-, kõne-, ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ja neuroloogilisi puudeid. Loe WCAG 2.0 nõuetest lähemalt
Loe edasi käsiraamatust “Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine & loomine”
Vaata ka Ligipääsetavuse meelespead
Kuidas suhelda vaegkuuljaga? Sellest loe lähemalt Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehelt
Kui tunned, et Sind on ebavõrdselt koheldud, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil avaldus@volinik.ee või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.
