Visuaalne kommunikatsioon on enim kasutatav meetod informatsiooni edastamisel. Samas ei tohiks aga piirduda vaid visuaalse kommunikatsiooniga, sest kõikidel kasutajatel ei ole võrdseid visuaalseid võimeid.
Nägemispuudega kasutajal on ka abivahendeid kasutades ning õiges valguses lugemisel keeruline eristada tähekujusid ning lauselõppe, mistõttu on pikemate tekstide ning ka viitade tekstide lugemine nende jaoks vaevaline tegevus. Ka tavakasutajal on halvasti laotud ning sarnaste tähekujudega teksti väsitav lugeda. Hea disain nägemispuudega kasutajale on hea disain suuremale osale teistele kasutajatele. Tekstid siltidel ja trükitud materjalidel peaks olema suure ja selge kirjaga.
Visuaalsete infokandjate ligipääsetavuse kontrollimiseks tuleks neid pildistada ning fotod must-valgesse värvigammasse keerata. Sellise kontrolli tulemusena peaks selguma, kas värvitoonid on üksteise suhtes piisavalt kontrastsed.
Trükistele lisaks peaks alati pakkuma ka alternatiivset infokandjat (suure kirjaga trükist, heliklippi, Braille’ kirja või digitaalset kõnesüntesaatoriga loetavat failitüüpi).
Digitaalsed materjalid peaksid olema formaadis .rtf, .doc, või txt. Formaadi .pdf puhul, peaks kindlasti kontrollima, et fail oleks loodud ja salvestatud nii, et informatsioon on kättesaadav ka kõnesüntesaatori kasutajale. Videotel ja muu audiovisuaalne materjal peaks olema kirjeldustõlkega?
Selleks, et veebilehte saaks kasutada ka vaegnägija peab veebileht vastama WCAG 2.0 nõuetele. Loe WCAG 2.0 nõuetest lähemalt https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised
Kui tunned, et Sind on ebavõrdselt koheldud, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil avaldus@volinik.ee või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.
