Voliniku pädevus, ülesanded ja tegevuse põhimõtted on kirja pandud võrdse kohtlemise seaduse neljandas peatükis (VõrdKS §-d 15–22).
Kui inimene kahtlustab, et teda on diskrimineeritud ehk ebavõrdselt koheldud soo (sealhulgas lapsevanemaks olemise), rahvuse (etnilise kuuluvuse), nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu, siis saab ta võrdõigusvoliniku kantseleist tasuta õigusabi selle kohta, kuidas kaitseb teda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadus, millised on inimese õigused ning kuidas oma õigusi kaitsta. Samuti selgitab volinik, kuhu oma õiguste edasiseks kaitseks pöörduda.
Oma pädevuse ja võimaluste piirides saab volinik nõustada ja abistada inimesi ka avalduste ja hagide esitamisel töövaidluskomisjoni ning anda arvamusi võimaliku diskrimineerimise aset leidmise kohta (VõrdKS § 16 p 2 ja p 3).
Voliniku arvamuse eesmärk on anda hinnang, kas inimest on konkreetses olukorras ebavõrdselt koheldud (VõrdKS § 17 lg 2). Kui volinik on oma arvamuse andnud ning leidnud, et diskrimineerimine on tuvastatud, võib inimene soovi korral pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, kes lahendavad diskrimineerimisvaidlusi ning saavad välja mõista hüvitisi.
Diskrimineerimise korral saab volinik rikkujate poole pöörduda kas suulise pöördumise või märgukirjaga, millega selgitab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduste nõudeid, annab teada, millised tegevused on diskrimineerivad ja teeb adressaadile ettepanekuid viia oma tegevus seaduse nõuetega vastavusse (VõrdKS § 16 p 1).
Kui tunned, et Sind on ebavõrdselt koheldud, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil avaldus@volinik.ee või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.
