Volinik illustration Volinik illustration

Leia murele lahendus

Sa ei ole oma murega üksi. Siit leiad vastuse erinevatele diskrimineerimist puudutavatele küsimustele. Oleme siin selleks, et Sind aidata.

Mida tähendab otsene diskrimineerimine?

Seadused kaitsevad inimesi ebavõrdse kohtlemise eest, mille põhjuseks või ajendiks on mõni inimesega seotud tunnus, näiteks sugu, vanus, rahvus, nahavärvus, seksuaalne sättumus, veendumused jne. Tunnuste loetelu leiab soolise võrdõiguslikkuse seadusest (§ 1 lg 1, § 3 lg 1 p 3) ning võrdse kohtlemise seadusest (§ 1, § 2 lg 3). Mida tähendab aga väljend otsene diskrimineerimine ehk otsene ebavõrdne kohtlemine?

Otseseks diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui ühte inimest koheldakse samalaadses olukorras teistega võrreldes halvemini mõne eespool nimetatud tunnuse tõttu (soolise võrdõiguslikkuse seadus § 3 lg 1 p 3, võrdse kohtlemise seadus § 3 lg 2). Ebavõrdne kohtlemine võib väljenduda väga mitmel eri moel, näiteks tööalaselt, kui tööandja teeb halvustavaid kommentaare seoses vanuse või lapsevanemaks olemisega.

Oluline on teadvustada, et võrdne kohtlemine ei tähenda, et kõiki peaks kohtlema samaväärselt, vaid tähtis on anda inimestele võimalused vastavalt nende vajadustele ning kohelda neid neile sobival viisil. Näiteks ei saa tööandja seada erivajadustega inimesele samu tingimusi ning nõudmisi, mis terviserikketa inimesele. Silmas tuleb pidada konkreetse inimese olemust ja vajadusi. Samuti ei saa tööandja väita näiteks seda, et vanemad töötajad on aeglasema arenemisvõimega kui noored, sest iga inimene on erinev nii arenemisvõimelt, olemuselt kui ka füüsiliselt.

Otsene diskrimineerimine ehk otsene ebavõrdne kohtlemine on seadusega keelatud ega ole Eesti riigis aktsepteeritud, seega tuleb ebavõrdset kohtlemist märgates teha samme selle koheseks lõppemiseks. Abiks võib tulla näiteks teavitustöö tegemine, sest paljud inimesed ei ole oma ebavõrdsest käitumisest teadlikud, tuginedes vananenud arusaamadele ja stereotüüpidele. Kui diskrimineerimine toimub aga teadlikult, tuleb sellest teavitada vastavat asutust, näiteks tööinspektsiooni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku.

Seadused kaitsevad inimesi ebavõrdse kohtlemise eest, mille põhjuseks või ajendiks on mõni inimesega seotud tunnus, näiteks sugu, vanus, rahvus, nahavärvus, seksuaalne sättumus, veendumused jne. Tunnuste loetelu leiab soolise võrdõiguslikkuse seadusest (§ 1 lg 1, § 3 lg 1 p 3) ning võrdse kohtlemise seadusest (§ 1, § 2 lg 3). Mida tähendab aga väljend otsene diskrimineerimine ehk otsene ebavõrdne kohtlemine?

Otseseks diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui ühte inimest koheldakse samalaadses olukorras teistega võrreldes halvemini mõne eespool nimetatud tunnuse tõttu (soolise võrdõiguslikkuse seadus § 3 lg 1 p 3, võrdse kohtlemise seadus § 3 lg 2). Ebavõrdne kohtlemine võib väljenduda väga mitmel eri moel, näiteks tööalaselt, kui tööandja teeb halvustavaid kommentaare seoses vanuse või lapsevanemaks olemisega.

Oluline on teadvustada, et võrdne kohtlemine ei tähenda, et kõiki peaks kohtlema samaväärselt, vaid tähtis on anda inimestele võimalused vastavalt nende vajadustele ning kohelda neid neile sobival viisil. Näiteks ei saa tööandja seada erivajadustega inimesele samu tingimusi ning nõudmisi, mis terviserikketa inimesele. Silmas tuleb pidada konkreetse inimese olemust ja vajadusi. Samuti ei saa tööandja väita näiteks seda, et vanemad töötajad on aeglasema arenemisvõimega kui noored, sest iga inimene on erinev nii arenemisvõimelt, olemuselt kui ka füüsiliselt.

Otsene diskrimineerimine ehk otsene ebavõrdne kohtlemine on seadusega keelatud ega ole Eesti riigis aktsepteeritud, seega tuleb ebavõrdset kohtlemist märgates teha samme selle koheseks lõppemiseks. Abiks võib tulla näiteks teavitustöö tegemine, sest paljud inimesed ei ole oma ebavõrdsest käitumisest teadlikud, tuginedes vananenud arusaamadele ja stereotüüpidele. Kui diskrimineerimine toimub aga teadlikult, tuleb sellest teavitada vastavat asutust, näiteks tööinspektsiooni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku.

Käesolev selgitus ei ole õigusabi konkreetses asjas. Seetõttu, kui tunned, et sind on ebavõrdselt koheldud, aga sa ei leidnud sellest artiklist oma probleemile lahendust või sul tekkis küsimus, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil avaldus@volinik.ee või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.

Käesolev selgitus ei ole õigusabi konkreetses asjas. Seetõttu, kui tunned, et sind on ebavõrdselt koheldud, aga sa ei leidnud sellest artiklist oma probleemile lahendust või sul tekkis küsimus, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil avaldus@volinik.ee või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.