Soolise aspekti arvestamine poliitikakujundamisel aitab avastada ja muuta neid mehhanisme, mis ühiskonnas ebavõrdsust taastoodavad ning muudab sekkumised efektiivsemaks ja nii naiste kui meeste vajadusi arvestavaks.
Soolist aspekti arvestav poliitika tagab:
Efektiivsed lahendused
Kui poliitika kujundamisel loobuda elanikkonna käsitlemisest ühetaolise grupina ning selle asemel õppida tundma nii meeste kui ka naiste spetsiifilisi vajadusi ja elukogemust, saab väärtuslikku lisainfot otsuste tegemiseks. Tulemuseks on efektiivsemad lahendused, mis vastavad sihtgruppide ootustele ja vajadustele paremini, samuti muutub poliitika kujundamine inimesekesksemaks. Efektiivsemad lahendused omakorda aitavad kokku hoida poliitika elluviimiseks kasutatavaid ressursse.
Inimeste potentsiaali igakülgne rakendamine
Kui poliitiliste otsuste tegemisel mitme huvigrupiga (mehed, naised) konsulteerida ning vabaneda piiravatest soostereotüüpidest, saab inimressursse kasutada nende individuaalsete võimete kohaselt, mitte tulenevalt nende soolisest kuuluvusest.
Kvaliteetsed otsused
Kui soolist aspekti otsustusprotsessides arvesse võtta, vähenevad kavandatava poliitika soovimatud tagajärjed (sh soolise ebavõrdsuse taastootmine või suurendamine) ning paraneb otsuste tegemise kvaliteet.
Ressursside mõistlik kasutus
Kui kasutada soopõhiseid alusuuringuid ja analüüse, paraneb poliitiliste otsuste teadmistepõhisus ning see võimaldab poliitikameetmeid paremini ja täpsemalt sihitada ning ressursse efektiivsemalt kasutada – riiklikest ressurssidest saavad kasu need sotsiaalsed grupid, kes seda kõige rohkem vajavad. Suureneb otsustusprotsesside avatus ja läbipaistvus.
Ebavõrdsuse vältimine
Kui sooline aspekt analüüsi- ja otsustusprotsessidesse lõimida, toob see naiste ja meeste ebavõrdsust puudutavad probleemid nähtavale ja aitab vältida selliste tegevuskavade ja programmide vastuvõtmist, mis taasloovad soolist diskrimineerimist ja suurendavad olemasolevat ebavõrdsust.
Kui soolist aspekti ei arvestata ning elanikkonda käsitletakse ühetaolise grupina, siis võib sooline ebavõrdsus ühiskonnas süveneda.
Näiteid soopimedatest otsustest, mis aitavad säilitada ebavõrdsust
- Ettevõtetele kasvutoetuste jagamisel seatakse abikõlblikkuse tingimuseks, et ettevõtte müügitulu peab ületama teatud alammäära. Kui müügitulu alammäära suurus on jõukohane ainult keskmise suurusega või suurettevõtetele, siis välistab see tingimus toetuse taotlejatena suurema osa naiste loodud ettevõtetest, mis tegutsevad peamiselt mikro- ja väikeettevõtetena ning mille müügitulu jääb reeglina kehtestatud alampiirist allapoole. Seega halvendab tingimus naissoost ettevõtjate võimalusi toetust saada;
- Noore taluniku stardi- või investeerimistoetuse taotlemisel peab viis aastat pärast toetuse saamist talu käive olema sama suur kui toetuse summa. Skeem ei arvesta võimalusega, et naistalunik võib vahepeal lapse saada ja ei suuda aktiivselt ettevõtlusega tegeleda;
- Töö ja pereelu ühitamise meetmete kavandamisel nähakse sihtgrupina ainult naisi;
- Täis- ja osaajaga töötajatele kehtestatakse erinevaid töötingimusi (osaajaga töötajate hulgas on rohkem naisi, eriti väikelaste emasid, kelle tunnipalk võib olla väiksem täistööajaga töötaja tunnipalgast või tal puudub õigus teatud soodustustele, privileegidele vms). Näiteks on uuringutest selgunud, et tööandjad võimaldavad osaajaga töötajatel harvem osaleda erialastel täienduskoolitustel.
Kui tunned, et Sind on ebavõrdselt koheldud, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil avaldus@volinik.ee või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.
