Muutes töökeskkonda erivajadustega või puuetega inimeste vajadustele sobivamaks või olles paindlik nende vajadustega arvestamise suhtes, tõuseb kasu nii indiviidile, tööandjale kui ka riigile laiemalt.
Puudega inimesel avarduvad võimalused leida tööd ning teostada end ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Tööandjatel suurenevad võimalused leida tööle sobivaim töötaja seni kõrvale jäänud inimeste seast, st valikus on suurem hulk inimesi. Samuti annab puuetega inimeste tööle värbamine tööandjale võimaluse tegutseda vastutustundlikult ning austada oma tegevuse kaudu põhilisi inimõigusi. Mida kõrgem on puuetega inimeste tööhõive, seda suurem on oma eluga toimetulevate ja ühiskonnas väärtuste loomises oma panust andvate inimeste hulk. Seega väheneb riigi koormus toetada haavatavat elanikkonnagruppi, makstes sotsiaaltoetusi.
Võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerida inimest töösuhetes tema puude tõttu. Seadus ei piira selliste meetmete rakendamist, mille eesmärk on vähendada või vältida puudest tulenevat ebavõrdsust . Puuetega inimeste madal tööhõive on puudest tulenev ebavõrdsus, mille leevendamiseks tuleb rakendada erimeetmeid. Võrdse kohtlemise seadus lubab anda eeliseid puudega töötajale. Seadus kohustab tööandjat rakendama asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega isikul töökohale pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada. Tööandja võib loobuda puuetega inimeste vajadustest lähtuvast töökoha kohandusest, mis põhjustavad talle ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.
