Volinik illustration Volinik illustration

Leia murele lahendus

Sa ei ole oma murega üksi. Siit leiad vastuse erinevatele diskrimineerimist puudutavatele küsimustele. Oleme siin selleks, et Sind aidata.

Mis on ahistamine?

Kui kellegi väärikust alandatakse või teda halvustatakse või isegi ähvardatakse tema perekondlike kohustuste täitmise, soo, rahvuse, nahavärvuse, usu, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu, on see ahistamine. Ahistamine on otsese diskrimineerimise vorm ja seadusega keelatud. Ahistamine on seaduses määratletud kui käitumine, mis on ahistatavale soovimatu käitumine, mis alandab tema väärikust ja loob ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna (VõrdKS § 3 lg 3). Ahistamine võib toimuda töökaaslaste seas, ülemuse ja alluva vahel, samuti töötaja suhetes klientidega.

Ahistamine leiab enamjaolt aset seetõttu, et ahistaja ei austa teist inimest, ei mõista tema olukorda, tahab teda alandada või peab teda alaväärtuslikuks mõne tema lahutamatu tunnuse tõttu. Näiteks on ahistamine töötaja noomimine ja halvustamine „liiga sageli” haige lapse või elukaaslase tõttu.
Ahistamise puhul on olulise tähtsusega, et ahistatav on tajunud teatud käitumist häiriva või vaenulikuna. Määravat tähtsust ei ole ahistaja subjektiivsel hinnangul või tema taotlustel. Kui ahistaja väidab näiteks, et ta tegi vaid nalja, siis see ei õigusta tema tegevust ega võta temalt vastutust.
Ahistamine võib toimuda nii sõnaliste kui ka mittesõnaliste, füüsiliste või psüühiliste rünnakutena või seisneda märkamatutes tegevustes, näiteks sotsiaalses tõrjumises. Ahistamine võib aset leida nii üksikjuhtumite näol kui ka korduvates tegudes.

Töökeskkonnas võivad ahistavaks käitumiseks olla näiteks häirivad naljad ja märkused, alandavad kommentaarid, ähvardused, mõnitamine, põhjendamatu kritiseerimine. Töökohal toimuvat käitumist peetakse ahistamiseks ja lubamatuks, kui see toimub niisugusel viisil, et loob teise inimese jaoks vaenuliku või solvava töökeskkonna.

Et inimesed saaksid koos töötada, on hea, kui töökeskkonna üldine õhkkond soosib tööülesannete täitmist võimalikult parimal moel. Selleks on vaja, et töötajad käituksid üksteist austaval viisil.

Ahistamine töökohas võib põhjustada ahistatavale palju stressi, mis toob kaasa töötulemuste vähenemise või töötaja töölt puudumise. Seetõttu on olulised nii ahistamise ärahoidmine kui ka juhtumite tõhus lahendamine töökohas. Ahistamise ennetamiseks on vaja töötajatele selgitada, mis on ahistamine ja kuidas seda ära tunda.

Tööandja peab töötajaid teavitama ka võrdse kohtlemisega seotud õigustest ja kohustustest (VõrdKS § 12 p 1). Tööandja peab kehtestama ja igale töötajale teatavaks tegema töökorralduse reeglid (TLS § 5 lg 1 p 11). Soovitav on töökorralduse reeglites kehtestada töötajatele selged juhised ja suunad, millega kindlustada, et töökollektiivis suhtlemisel järgitakse kindlaid käitumise ja viisakuse reegleid, mis kaitsevad töötajaid ahistamise eest. Töötajad peavad teadma, mida võib teha ja milline käitumine on töökollektiivis keelatud.
Kui ahistamine on juba aset leidnud, siis on oluline võimalikult vara sekkuda, lõpetada ahistamine ja abistada ohvrit.

Käesolev selgitus ei ole õigusabi konkreetses asjas. Seetõttu, kui tunned, et sind on ebavõrdselt koheldud, aga sa ei leidnud sellest artiklist oma probleemile lahendust või sul tekkis küsimus, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil avaldus@volinik.ee või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.