Mis on diskrimineerimine?
Diskrimineerimine tähendab seda, et ühte inimest koheldakse halvemini kui teisi. Inimest koheldakse teistega võrreldes halvemini ehk diskrimineeritakse näiteks siis, kui teda ei võeta tööle tema puude […]
Diskrimineerimine tähendab seda, et ühte inimest koheldakse halvemini kui teisi. Inimest koheldakse teistega võrreldes halvemini ehk diskrimineeritakse näiteks siis, kui teda ei võeta tööle tema puude tõttu. Sellisel juhul diskrimineeritakse inimest tema puude pärast. Kui inimest ei võeta tööle näiteks selle pärast, et tal on väike laps, siis see on samuti halvemini kohtlemine ehk diskrimineerimine. Väikese lapse tõttu tööle mittevõtmine on diskrimineerimine lapse tõttu ehk teisisõnu emaks või isaks olemise tõttu. Oma pereliikme hooldamise pärast ei tohi mitte kedagi diskrimineerida.
Mõnigi kord võib Sulle tunduda, et Sind koheldakse ebaõiglaselt. Mõnel juhul on ebaõiglane kohtlemine tõesti diskrimineerimine, aga mõnel juhul siiski ei ole. Iga ebaõiglus ei ole sama, mis diskrimineerimine. Seadus ütleb, millal on ebaõiglus ühtlasi ka diskrimineerimine. Diskrimineerimine on alati ebaõiglane, aga mitte iga ebaõiglus ei ole diskrimineerimine. Ebaõiglus on diskrimineerimine juhul, kui halvemini kohtlemist põhjustab mingi tunnus, mida inimene iseendas muuta ei saa. Sellised tunnused on näiteks rahvus, meheks või naiseks olemine, laste või haige pereliikme eest hoolitsemine, vanus, puue või pikaajaline tervisehäda, usk, veendumused, lähisuhete loomine endaga samast või erinevast soost inimesega või päritolu rikkast või vaesest perest.
Diskrimineerimine on seadustega keelatud. Seadus seega keelab kohelda kedagi teistest halvemini sellepärast, et ta on mees või et ta on naine, et ta on ema või et ta on isa. Ebaõiglus on alati vale, aga diskrimineerimise eest kaitseb Eesti riik inimesi erilise hoolega.
