Mis on sooline palgalõhe?
Sooline palgalõhe on number, mis arvutatakse välja protsendi ehk suhtosana. See number näitab meile naiste ja meeste keskmist palgavahet. Keskmine palgavahe arvutatakse välja kas terves riigis, […]
Sooline palgalõhe on number, mis arvutatakse välja protsendi ehk suhtosana. See number näitab meile naiste ja meeste keskmist palgavahet. Keskmine palgavahe arvutatakse välja kas terves riigis, ühes maakonnas või ühes ettevõttes või ühel ametialal. Palk on see, mida töötav mees või naine oma töö eest töötasuna või muude sissetulekutena saab. Lõhe näitab meile meeste ja naiste keskmise palga erinevuse suhet meeste keskmisesse palka. See tähendab, et arvutatakse välja, kui palju erineb keskmise mehe palk keskmise naise palgast. Palgalõhe number ei näita otseselt diskrimineerimist ehk halvemini kohtlemist, kuid see võib sisaldada teatud diskrimineerimist. Lõhe annab meile märku, et naised saavad keskmiselt madalamat palka ja seepärast on naistel raskem meestega võrdset majanduslikku kindlustatust saavutada.
Soolisel palgalõhel võib olla mitu põhjust. Üks põhjus on näiteks see, et naised ja mehed töötavad erinevatel ametikohtadel. Sageli on need töökohad, mis on naiste hulgas populaarsed, üldiselt madalama palgatasemega. Seetõttu uurivad teadlased palgalõhega seotud põhjuseid ka sellest vaatevinklist, küsides, miks on see nii kujunenud.
Miks siis eelistavad naised ja mehed erinevaid töid? Põhjus võib peituda hoiakutes. Hoiak on väljakujunenud arusaam, mille alusel on mugav ja turvaline otsuseid langetada. Üks palgalõhega seotud hoiakutest võib olla näiteks see, et nii tööandjad kui ka töötajad arvavad, et mõnda konkreetset tööd sobib teha kas ainult mehel või ainult naisel. Näiteks võidakse viltu vaadata mehele, kes töötab lasteaias õpetajana, või naisele, kes tahab tingimata saada direktoriks. Tegelikult sobivad kõik tööd nii meestele kui ka naistele.
Teadlased uurivad palgalõhe põhjustena ka haridusvalikuid. Eesti ülikoolides õpib naisi rohkem kui mehi. Palgaandmetest on näha, et mida kõrgem on inimese haridus, seda kõrgem on ka tema palk. Naistel on haridusest enam võita. Soost olenemata saavad kõrgharidusega inimesed keskmiselt kuni 40% rohkem palka kui keskharidusega töötajad.
Olgugi, et Eestis õpib ülikoolides naisi rohkem kui mehi ning kõrgharidusega naisi on ühiskonnas tervikuna samuti rohkem kui kõrgharidusega mehi, ilmneb sooline palgalõhe ka kõrgemapalgaliste töötajate grupi sees. Teadlased arvavad, et mehed on nõudlikumad ja oskavad endale paremaid palgatingimusi kaubelda. Nad on julgemad. Eestis peetakse palgaläbirääkimisi üksikisiku tasandil, mitte kollektiivselt, nagu on tavaks paljudes ametiühingute täiendava kaitsega kaetud riikides.
Palgalõhe võib tekkida ka perioodil, mil naine jääb lühiajaliselt perekondlike kohustuste tõttu koju ja keskendub ajutiselt perele. Eestis kehtib reegel, et kui naine naaseb tööle, siis peab tema palga tõstma sama tööd tegeva kolleegiga samale tasemele. Samuti võivad lastega vajadusel kodus olla nii isad kui ka emad, mitte ainult emad. See on kasulik kogu perele, sest nii harjub laps olema ka isa seltsis ning naine saab kiiremini tööle naasta.
Tähtis on, et meestel ja naistel, isadel ja emadel oleksid oma tööd tehes võrdsed võimalused ning et neid koheldaks võrdseina.
