Mis on sooline varalõhe?
Sooline varalõhe näitab, kas varasid on kogutud naistel ja meestel erinevalt või ühepalju. Varade kogumine nõuab aega. Näiteks on inimese varadeks tema oma kodu, säästud pangas, […]
Sooline varalõhe näitab, kas varasid on kogutud naistel ja meestel erinevalt või ühepalju. Varade kogumine nõuab aega. Näiteks on inimese varadeks tema oma kodu, säästud pangas, auto või aktsiad ja pensonivarad. Kui inimesel on ettevõte, siis ka see on tema vara.
Kui inimesel on palju varasid, siis on ta jõukas. Jõukus on väga ebavõrdselt jaotunud. Mõnikord kuulub kogu vara perekonnale, mõnikord aga kuulub osa varasid ainult ühele pereliikmele. Tähtis on teada, kellele perekonnas varad kuuluvad, sest ootamatuteks väljaminekuteks on vaja sääste nii meestel kui ka naistel.
Teadlased uurisid, kuidas Eestis varad jagunevad. Selgus, et Eesti meestel on vara keskmiselt 45 protsenti rohkem ehk peaaegu poole rohkem kui naistel. Keskmise arvutamiseks liidetakse kõikide inimeste varad kokku ning alles siis vaadatakse erinevust naiste ja meeste vahel. Seega ei tähenda keskmine erinevus, et Sinul, kes Sa meid praegu kuulad, oleks poole rohkem või poole vähem varasid. Eestis tekib sooline varalõhe sellest, et kõige jõukamad inimesed on reeglina mehed, meestele kuuluvad ka suuremad ettevõtted. Aga väga paljud mehed ei ole jõukad. Nende Eesti inimeste hulgas, kes pole kõige rikkamad, jagunevad varad naiste ja meeste vahel enam-vähem võrdselt. Riik saab teadlaste abil uurida, kuidas varad jagunevad ja mida teha selleks, et ebavõrdsust vähendada. Näiteks saab julgustada naisi rohkem jälgima, et perekonna varad oleksid õiglaselt ka nende nimel. Varade uurimise teadustöö tegid majandusteadlased Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm. Nende teadustööd toetas Euroopa Komisjon.
Nii naiste kui meeste jaoks on oluline, et hinge taga oleks veidigi varasid. Igal inimesel peaks olema sääste. Säästud on vajalikud selleks, et tulla toime ootamatute kuludega. Ka väikesed säästud on paremad kui mitte midagi.
