Mitte kedagi ei tohi diskrimineerida ehk halvemini kohelda tema usutunnistuse tõttu. See keeld kehtib tööelus ja õppimisel. Usutunnistuse alusel diskrimineerimine on siis, kui Sind koheldakse teistega […]
Mitte kedagi ei tohi diskrimineerida ehk halvemini kohelda tema usutunnistuse tõttu. See keeld kehtib tööelus ja õppimisel.
Usutunnistuse alusel diskrimineerimine on siis, kui Sind koheldakse teistega võrreldes halvemini või ka paremini seoses Sinu usuliste veendumustega. Näiteks kui tööandja ei võta katoliiklast tööle ainuüksi selle pärast, et ta on katoliiklane, siis on tegu usutunnistuse tõttu diskrimineerimisega.
Mõni inimene kardab, et väljakujunenud usuliste veendumustega inimene hakkab teistele oma vaateid peale suruma. See on aga põhjendamatu eelarvamus, mis ei õigusta kuidagi kellegi halvemini kohtlemist. Kui aga keegi hakkab pealetükkivalt oma usku teistele peale suruma, siis on õigus sellele piir panna. Näiteks ei tohi koolis õpetajad oma usulisi veendumusi õpilastele peale suruda.
On ka mõned erandjuhud, millal ei peeta teatud usutunnistusega inimese töölevõtmist diskrimineerimiseks. See on siis, kui töö sisu nõuab kindlaid usulisi tõekspidamisi või veendumusi või on nendega tihedalt seotud. Näiteks võib luteri kirik eelistada pühapäevakooli õpetajaks inimest, kes on luterlane, kuna töö sisu nõuab seda ning on tihedalt luteri usuga seotud. Kirikul on õigus keelduda näiteks võtmast pühapäevakooli õpetajaks ateisti ehk selle kooli vaates luterluse eitajat.
