Rahvus ei tähenda töö juures midagi
Kui veidigi järele mõelda, saame kõik kohe aru, et igas rahvuses leidub igasuguseid inimesi. Selle poolest on kõik rahvused ühte moodi. Ükskõik mis rahvusest inimene on, […]
Kui veidigi järele mõelda, saame kõik kohe aru, et igas rahvuses leidub igasuguseid inimesi. Selle poolest on kõik rahvused ühte moodi. Ükskõik mis rahvusest inimene on, ikka loevad tööle võtmisel ainult tema tööoskused. Inimese võõrapärasest nimest ei tohi küll järeldada, nagu ta ei oskaks eesti keelt või ei mõistaks tööd teha.
Annal on võõrapärane perekonnanimi. Vaatame, kuidas tal töövestlusel läheb.
Anna on 28 aastane. Ta on lõpetanud kiitusega maineka ülikooli. Tal on juba ka päris palju erialase töö kogemust.
Anna kandideerib töökohale, millele tema haridus ja kogemused väga hästi vastavad. Ta saadab ettevõttele oma eluloo. Kahjuks saab ta peagi vastuse, et teda sellele tööle ei võeta. Kirjas öeldakse, et tal ei ole vajalikke oskusi.
Annat ei kutsuta isegi vestlusele. Kuna tal on vene nimi, arvab tööandja kohe, et Anna ei oska küllalt hästi eesti keelt. Anna on väga pettunud. Ta palub tööandjal probleem teisiti lahendada.
Tööandjad lepivad omavahel kokku, et tutvuvad esialgu nimetute elulugude ja motivatsioonikirjadega. Pärast vestlust lubavad nad igale kandidaadile põhjalikult selgitada, miks just teda tööle ei võetud.
Tänu sellisele kokkuleppele saab Anna endale väga hea töökoha. Ka tööandja on temaga rahul. Tõsi mis tõsi – Annal pole eesti keelega vähimaidki raskusi.
