Müüt, nagu naised peaksid vastutama kodu ja pere eest ning mehed on pere ülalpidajad ei vasta enam tänapäva arusaamadele. Traditsiooniline peremudel on muutunud, muutumas on ka […]
Müüt, nagu naised peaksid vastutama kodu ja pere eest ning mehed on pere ülalpidajad ei vasta enam tänapäva arusaamadele. Traditsiooniline peremudel on muutunud, muutumas on ka soorollid, sest naised on meestega võrdväärselt tööturul ja sageli ise oma pere ülalpidajad.
Soorollid peremudelis baseeruvad stereotüüpidel. Soostereotüüp ei ole ainult isiklik eelarvamus, see on kultuuri osa, mida antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele, kui vahendit, mille abil alal hoida olemasolevaid võimusuhteid. Näiteks: naine ei sobi lennukipiloodik, korstnapühkijaks või kaitseväe tegevteenistujaks, mees ei ole sobilik lasteaiaõpetajaks või ämmaemandaks. Kas ikka on nii?
Lisaks oma elukaaslase/abikaasa ja kui on, siis lastega tegelemisele, puutub suur osa inimestest igapäevaelus kokku veel teise olulise aspektiga – oma vanaks jäänud vanemate hooldamisega. See on olnud laste kohustus nii ajalooliselt kui sätestatud ka põhiseadusega.
Eestit, nagu ka tervet Euroopat, kimbutab elanikkonna vananemine. Eurostati andmetel tõuseb eakate osakaal Eestis kogu elanikkonna arvestuses 2060. aastaks 29%-ni. Selline prognoos sunnib ettevõtteid otsima seni kasutamata või vähekasutatud tööjõuressursse – eakaid, puuetega inimesi, rahvusvähemusi, naisi. Kuna neid, kelle seast potentsiaalseid töötajaid otsida, jääb üha vähemaks, peab tööandja olema leidlikum ja paindlikum kui kunagi varem, et potentsiaalseid talente ligi meelitada – inimesi, kel on kogemused, piisav kvalifikatsioon ning motivatsioon. Nende tööl hoidmiseks ei piisa ainult palgast – üha kõrgemalt hinnatakse head töökeskkonda ja paindlikku töökorraldust.
Elanikkonna vananemisega kaasneb üha rohkem neid töötajaid, kes peavad oma eakate sugulaste eest hoolitsema, kuid soovivad jätkata ka tööturul.
Kolmandaks, kui pere on hoitud ja õnnelik ei tähenda, et sellega ongi eesmärgid täidetud. Ka oma hobide ja huvide jaoks tuleks leida piisavalt aega, et hing ja meel tasakaalus püsiks.
Juunis 2019 võttis Euroopa Parlament ja Nõukogu vastu uued Euroopa Liidu normid, mis puudutavad töö- ja pereelu tasakaalu. ELi liikmesriigid peavad siseriiklikku õigusloomesse võtma üle selle sätted 2022. aasta augustiks.
Nõukogu võttis vastu lapsevanemate ning hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitleva direktiivi, mille eesmärk on:
2020. aasta veebruarist kuni 2022. aasta alguseni viib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo koostöös Estonian Business Schooli, Serbia võrdõiguslikkuse kaitsmise voliniku ja Heidelbergi linnaga Saksamaal läbi programmi „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamine töö- ja eraelu tasakaalustamise võimekuse tõstmise abil“ (Towards gender equality through increased capabilities for work-life balance, WoBaCa). Projekti eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ning aidata kaasa naiste ning aidata suurendada naiste ja meeste võimekust tasakaalustada töö- ja eraelu.
Projekti raames töötatakse välja mitmeid uuenduslikke ja interaktiivseid tööriistu, mille potentsiaali suurendada võrdsust, parandades igapäevaseid praktilisi oskusi, muutes hoiakuid ja vähendades soolisi stereotüüpe – eriti neid, mis on seotud hoolduse jagamisega – testitakse käitumisteaduse objektiivi kaudu.
EBSi teadlased analüüsivad töö- ja eraelu tasakaalustamist takistavaid aspekte ning neist tulenevat diskrimineerimist. Töövahendina toodetakse 15 lühifilmist koosnev serial, kus kirjeldatakse värvikalt erinevaid töö- ja pereeluga seonduvaid situatsioone ning leitakse probleemidele lahendus.
Projekt tugineb käitumisteaduste metoodilisele raamistikule ja on suunatud nende videote efekti randomiseeritud kontrollkatsete kaudu koolinoortele vanuses 18+ aastat ja erasektori töötajatele. Video tööriistakasti mõju suurendamiseks toodetakse lauamäng ning selle veebirakendus, mis läheb vabasse kasutusse nii koolidele ja ettevõtetele kui laiemale avalikkusele.
Suunised konkreetsetele sihtrühmadele koostatakse ja tehakse kättesaadavaks veebis kõigis Euroopa keeltes.
Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi (2014–2020) raames.
